Chinchilja
TUTVUSTUSEKS
Hispaanlased tõid chinchiljad euroopasse 16. sajandil, kuid nende nahad läksid suurde moodi möödunud sajandi teisel poolel. chinchilja on kõige intelligentsem karusloom ja neil on terav mälu. Nad reageerivad positiivselt lahkele käitumisele. On väga suhtlemisaldid, eriti lõbusad on nad lastega suhtlemises. Eestis alustati nende kasvatamist Eesti karusloomakasvatajate seltsi eestvõtmisel 1949. aastal. Seega on tegemist küllalt uue tegevuskonnaga. Põllumajandusministeerium eraldab ka vahendeid karusloomakasvatajate – huviliste koolitamiseks. Tänu huvilistele ongi kujundada suudetud grupp chinchiljakasvatusega tegelevaid inimesi, kes on müünud juba esimesed chinchiljanahad Kopenhaageni Oksjonikeskuses. Kuna chinchiljanahk on hetkel äärmiselt moes, siis on ka turg suhteliselt stabiilne ning nahkade hinnad on küllalt kõrged. Euroopas on chinchiljanahkade kokkuostjana tuntuim siiski Kopenhaageni Oksjonikeskus, mille kaudu turustavad oma nahkasid ka Eesti karusloomakasvatajad.
TEHNILINE INFORMATSIOON
Chinchilja (Chinchilla lanigera) on oma luksusliku karusnahaga vägagi meeldiv taimetoiduline karusloom. Loomakese kodustamine on põhiliselt toimunud käesoleva sajandi alguskümnetel. Chinchiljade kodumaal Peruus oli nende küttimine luksusliku karusnaha pärast keelatud. Andidest õnnestus ühel Ameerika mäeinseneril tuua Ameerikasse 20 eluslooma. Need loomad on aluseks kogu hilisemale chinchiljade aretusele kogu maailmas. Kuna chinchiljad on looduses peaaegu välja surnud, võib loomade ellujäämist ja arvukaks muutumist selle mehe teeneks pidada. Chinchilja karusnahk on väga meeldiv, siidpehme ja teda peetakse tänu sellele ka karusnahkade kuningaks.
KESKKOND JA TOITUMINE
Chinchilja on puuris peetav karusloom ning tema ruumi kohta kehtivad järgmised nõuded: ruum peab olema köetav, ventileeritav ning keskmine temperatuur peaks olema 10-18 C. Ruumi ei tohiks pääseda teised koduloomad, nagu: kärbsed, hiired, rotid. Sinna võib kostuda igapäevase elu-toimingute taust-müra, kuid mitte ärritavaid ja tugevaid helisid.
Puurid tuleks ehitada vastavalt nõuetele. Kolmekorruselistes puurides võib ühel ruutmeetril kasvatada nelja kuni nelja chinchiljat. Emasloomad asuvad puuris ühekaupa, puuri tagaosas käigus jookseb isasloom, kes pääseb käiguava kaudu iga emaslooma juurde. Emal on kaelas krae, mis takistab teda pääsemast puurist välja. Loomade söötmiseks kasutatakse spetsiaalseid graanuleid, vett ning heina. Vesi tuleb automaatsest nippelsüsteemist. Täiskasvanud chinchilja sööb aastas keskmiselt 7 kg jõusööta, 5-7 kg heina (timutit või lutserni) ja vajab 10 kg eriliiva, et end puhastada. Chinchilja on öise eluviisiga loom, kes päeval tavaliselt tukub.
PALJUNEMINE
Suguküpseks saab ta 8-9 kuuselt. Chinchilja innatsükkel kestab 28 päeva, peale paaritust, mis toimub tavaliselt öösel, kui loom on tiinestunud, kestab tiinus 111 päeva. Peale poegimist paaritub ema esimese kolme päeva jooksul uuesti ja siis, olles tiine kasvatab oma pojad kahekuuseks, mil nad võõrutatakse. Keskmiselt saab ühelt emasloomalt 1,5 – 1,7 pesakonda aastas.
ÜLDIST
Chinchiljadel ei ole parasiite, sest nende karvkate on väga tihe. Nad armastavad supelda spetsiaalses kümblusliivas. Puhastes pidamistingimustes ei erita nad peaaegu mingit lõhna. Kõikide ülaltoodud omaduste tõttu on chinchilja üks populaarsemaid karusloomi kodus pidamiseks. Seega on lisaks karusnahkade müügitulule võimalik lisa teenida chinchiljasid läbi zookaupluste turustades. Chinchiljakasvatajaid on Eestis hetkel veel üsna vähe, kuid nende arv kasvab jõudsalt. Sarnaselt teiste alternatiivsete tegevusvaldkondadega on ka tootmismahud esialgu väikesed, kuid juba praegu on võimalik sõlmida Oksjonikeskustega nahkade müügi eellepinguid. Nahkade müügiga paratamatult kaasnevate transpordikulutuste vähendamiseks ja hinnaläbirääkimistel parema positsiooni kindlustamiseks on igati soovitav kohapeal toodetud koguste koondamine ja ühisturustamine.
Informatsioon ja pildid: http://www.hot.ee/alternatiiv/chinchilja.html,
