BRUMBY

 

 

SELTS: Kabjalised

SUGUKOND: Hobuslased

PEREKOND JA LIIK: Equus caballus

 

 

Brumby on väike, kuid hästi vastupidav metsiku eluviisiga hobune, kes elutseb Austraalias Outbacki poolkõrbetes. Ta on esimeste kolonistide metsistunud koduhobuste järeltulija, Ameerika mustangi Austraalia vaste.

Tuhandetest hobustest, kes esimeste ümberasujate juurest plehku panid, on Outbacki poolkõrbealade rasketes tingimustes ellu jäänud vaid kõige vastupidavamad ning visamad. Nüüdisaegsed brumbyd on koduhobustest väiksemad, osavad, vähenõudlikud ning nii metsikud ja arad, et neid on keeruline püüda ja kodustada.

 

LOODUSLIK KESKKOND

Austraalia Outback kujutab endast vaid kuivi tühermaid. Hõredalt kasvavad eukalüptipuud pakuvad küll mingit varju, ent kui keskmine temperatuur on umbes 30°C, ei jahuta see eriti. Kõval kivisel pinnasel kasvab lisaks akaatsiatele vaid kidur kuivanud rohi.

Suureks probleemiks on Austraalia sisemaal ka vesi. Liivastes piirkondades jääb veidi niiskust pidama jõgedesse ning märgaladele, ent regulaarne vihmaperiood siin puudub. Selle asemel katkestavad põua lühiajalised paduvihmad.

Brumbyd väldivad neid külalislahkuseta kõrbealasid ning asustavad harilikult laiaulatuslikke poolkõrbetasandikke, kus leidub vähemalt mingit taimestikku ja pisut joogivett. Mõnedesse veidi külalislahkematesse kohtadesse tekivad kuni 70 hobusest koosnevad karjad, muidu aga elavad brumbyd pigem väikeste rühmadena, mis koosnevad 10-12 loomast. Igal karjal on oma individuaalne territoorium, mille pindala ulatub 50-150 ruutkilomeetrini.

 

TOITUMINE

Karjamaad Outbacki kuivadel poolkõrbetasandikel on äärmiselt väheviljakad. Suurem osa rohust, mis siin kasvab, kuulub teravate liikide hulka ning on liiga kiuline, mistõttu pole see hobustele eriti sobiv toit. Seetõttu söövad brumbyd peamiselt akaatsia- ning teiste põõsaste lehti. See toit sisaldab vähe vett, seetõttu peavad hobused janu kustutamiseks iga päev leidma jõe, märgala või vähemalt suurema lombi.

Brumbyd lahkuvad oma territooriumidelt harva. Vahel jäävad sinna koguni põuaajaks, kus neid mõnikord näljasurm ähvardab. Aeg-ajalt külastavad nad karjamaid, kus söövad ja joovad lammaste ja veiste jaoks toodud vett, seetõttu ei armasta farmerid neid eriti.

 

PALJUNEMINE

Brumbyd võivad elada suurte segakarjadena, harilikult aga ühinevad nad väikesteks segarühmadeks, kus on karjajuht ning 3-4 mära. Mõnikord võib niisuguses karjas olla kuni 12 mära. Varsad hoiavad oma ema ligidusse.

Märal on jooksuaeg kord aastas. Viljastamist aga igal aastal ei toimu, kuna hobused kaotavad pikka aega vältaval põuaajal kiiresti jõudu. Need piirkonnad ei ole üldiselt ka varssadele sobivaks keskkonnaks. Vaid ajal, mil esineb palju sademeid ning on piisavalt toitu ja vett, on märad suutelised varsad üles kasvatama. Ema toidab varssa 11 kuud.

Kui noortel täkkudel lõpeb esimene eluaasta, ajab karjajuht nad karjast minema. Varsad kogunevad siis väikestesse „poissmeeste“ karjadesse. Suguküpsuse saavutavad nad umbes kahe aasta vanuselt, ent paarituvad harva enne 5. -6. eluaastat. Kui niisugune noor täkk soovib märade rühmaga ühineda, peab ta kõigepealt eelmise juhttäku minema kihutama. Sealjuures ei saada läbi ka ägedate võitlusteta, mille käigus täkud üksteist hammustavad ning kapjadega tümitavad.

 

BRUMBY JA INIMENE

Vanasti ei esinenud Austraalias hobuseid. Esimesed hobused jõudsid Uus-Lõuna-Walesi osariiki 19. sajandi algupoolel koos Euroopast ümberasujate ja kullaotsijatega. Hulgaliselt hobuseid pani inimese juurest plehku või jäeti saatuse hooleks, kui nende omanikud parema elu otsinguil mujale kolisid.

20. sajandi algul, kui põllumajandust mehhaniseerima hakati, osutusid veohobused mittevajalikeks ja mõnel pool – Queenslandis, Austraalia lääne- ja lõunaosas – ilmus võsastikest äkki välja suurel hulgal metsistunud hobuseid. Nad kaevasid vee otsinguil maa sisse sügavaid auke, sõid karjamaad paljaks ja lõid uppi kariloomade tarad. Varsti hakati nende nahkade ja karvaga kauplema, seetõttu peeti neile palju jahti ning lasti ka maha.

Ka tänapäeval püüavad Austraalia farmerid igal aastal kinni sadu brumbysid, kuna nood on parasiitide kandjad ja levitavad neid edasi ka lammastele ning veistele.

Mõnikord kinni püütud hobused kodustatakse, harilikult aga tapetakse ning nende liha kasutatakse kassi- ja koeratoidukonservide tootmiseks.

 

BRUMBY ISELOOMULIKUD OMADUSED

Välimus: Selle hobuse esivanemate hulgas oli mitmeid erinevaid hobusetõuge, seetõttu on brumby puhul märgatavad erinevused nii värvuse kui kehaehituse osas, samuti ei peeta teda ühtlaseks tõuks. Brumby turja kõrgus ületab harva 120 cm, seetõttu on brumby, nagu teisedki metsistunud koduhobused, oma eellastest märgatavalt väiksem.

Karvastik: Brumby on harilikult kõrb või kastanpruun, mõnikord on ka tumepruuni, pronksja või hallika värvusega. Saba ja lakk on harilikult tihedad.

 

SUURUS

Turja kõrgus: Kuni 150 cm.

 

PALJUNEMINE

Suguküpsus: Olenevalt keskkonnast 1. -2. eluaastal.

Innaaeg: Harilikult vihmaperioodil.

Tiinuse kestus: 11 kuud.

Poegade arv: 1.

 

ELUVIIS

Harjumuspärane eluviis: Elab oma individuaalsel territooriumil väikeste karjadena, kuhu kuulub maksimaalselt 70 hobust.

Toitumine: Taimed, näiteks rohi või akaatsialehed.

Eluea pikkus: Ligi 20 aastat.

 

LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID

Teised metsiku eluviisiga hobused, näiteks Põhja-Ameerika mustang või Lõuna-Prantsusmaalt Camargue’ist pärit hobune.

 

ESINEMINE

Brumby elutseb poolkõrbealadel Outbackis Queenslandis, Austraalia Põhja- ja Lõunaterritooriumil.

 

KAITSE

Tänu 20. sajandi alguses ette võetud arvukuse vähendamise katsetele ning iga-aastasest sadade hobuste püüdmisest hoolimata on nende hobuste arvuks vähemalt 200 000.

 

Kas tead, et…

*Brumby nime pärinemise kohta on liikvel erinevad teooriad. Tõenäoliselt pärineb see 19. sajandil elanud hobusekasvataja James Bumby perekonnanimest. Sel nimel võib olla mingi seos ka sõnaga „barooby“, mis aborigeenide keeles tähendab „metsik“.

*1920-30-ndatel aastatel ilmus välja nii palju metsikuid brumbysid, et kauboid organiseerisid üritusi, mida nimetati „brumby runners“, ning mille käigus brumbysid püüti.

*Kuigi brumbyt nimetatakse pidevalt hobuseks, peaks ta arvama pigem ponide hulka, kuna hobuse turja kõrgus on vähemalt 142 cm, brumbyl aga vaevalt 120 cm.

*Austraalia kõnekeeles tähendab sõna „brumby“ korratut, lohakat inimest.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*J. Farndon ”Loomaatlas”

*Loomade atlas

*Looduse entsüklopeedia

*http://www.molossia.org/pictures/mustang.gif