Botaanikaaia sarimõrvar

See juhtus ühes vaikses Ameerika väikelinnas augustikuu ööl, kui Susanne läks kohtuma oma hea tuttavaga. Nad said kokku vanas botaanikaaias. Sellel ööl oli sealt kuulda kohutavaid karjeid. Järgmisel päeval saabus linna detektiiv Joe. Tänaval tuli talle vastu politseiülem Smith ning üks tundmatu naine. Joe sõnas:“Tere päevast! Ma olen siin linnas uus. Töötan detektiivina ja tulin uurima ega teil siin linnas detektiividest puudust pole. Kuidas on teie nimed?” Politseiülem vastas:” Tere! Mina olen linna politseiülem Smith ning tema on Anna.” Joe silmas tumedapäist naist, kes teda terava pilguga uuris. “Väga kummaline, et te praegu saabusite. Just täna hommikul avastati vanas botaanikaaias salapärane mõrv. Ehk oleksite nõus meie juures töötama? Anna hakkaks teid abistama, sest ta on meie linna asjadega kursis,” lausus politseiülem. Joe oli tööotsaga nõus. Nad sõitsid Annaga sündmuspaigale. Tee peal jutustas Anna detektiivile toimunust. Kohale jõudes märkas Joe surnukeha vees ulpimas. Lähedamalt uurides avastasid detektiivid surnukeha käsivarrelt süstimisjälgi. Anna rääkis Joele, et surnu oli tema hea sõbranna ning arvatavasti narkomaan. Joe uuris botaanikaaeda lähedamalt ning leidis rohus midagi helkimas. See oli pisike kõrvarõngas. Detektiiv võttis selle maast ülesse ning pistis taskusse. Joe jalutas edasi ning märkas õrnu lohistamisjälgi. Nüüd oli detektiivil põhjust arvata, et tegu oli mõrvaga, mitte enesetapuga. Lahkamisel leiti surnukehast surmav doos antibiootikume ning sisemine verejooks. Terve linn uskus, et tegu oli enesetapuga, kuid Joe arvas teisiti. Ta läks Annaga järgmisel päeval uuesti botaanikaaeda asitõendeid otsima. Joe palus Annal põõsaid uurida. “Joe, Joe tule ruttu siia! Ma leidsin midagi!” karjus Anna. Detektiiv silmas põõsastes mustade ja kulunud riietega mehe surnukeha. Sellest järeldas Joe, et tegemist on hulkuriga. Joe märkas hulkuri kaelal tugevaid sooni. Lahkamisel avastati, et ohver oli lämbunud ning oma kaelaluu murdnud. Leiti ka seda, et Susanne ja hulkur olid tapetud umbes samal ajal. Kui detektiivid hulkuri surnukeha lähedamalt uurisid, avastasid nad surnu kaelalt pandla jälje. Nii detektiivid, kui ka terve linn hakkasid kahtlustama erakut, kes elas botaanikaaia lähedal. Ta oli vana botaanikaaia omanik ja talle ei meeldinud, kui võõrad tema maa peal käisid. Uurimise käigus leiti kohast, kus hulkur oli surnud püksirihm, millega arvatavasti hulkur tapeti. Saadi teada, et püksirihm kuulus vanale botaanikaaia omanikule. Joe läks otsima rohkem tõendeid, et olla kindel vana botaanikaaia omaniku süüs. Uurija jalutas läbi botaanikaaia eraku juurde ning koperdas puujuure taha. Ta kukkus ning maas lebades märkas ta midagi kahtlast. See oli inimese sõrm. Detektiiv hakkas sõrme välja kaevama ning avastas lapse surnukeha. Lapse kuklal oli sügav haav. Detektiiv rääkis politseiülemale juhtunust ning politseiülemale meenus, et tüdruk oli talle kunagi oma varastatud mobiiltelefonist rääkinud. Kui Anna lapse surnukeha nägi, üllatus ta ning jutustas läbi pisarate, et surnu oli tema kuu aega kadunud kasutütar. Joe tahtis teada, miks tüdruk kodust ära oli jooksnud ning läks ilma Anna teadmata ta maja uurima. Anna maja uks oli lahti ning samuti ka surnud tüdruku toa oma. Joe ei leidnud tüdruku toast mitte midagi kahtlast, kuid seal oli rõdu, mille vaade avanes tagahoovile. Detektiiv uuris tüdruku toa rõdu ning silmas sealt tagahoovis asuvat puukuuri. Joes tekitas see uudishimu. Ta läks tagahoovi ning avas puukuuri ukse. Vaatepilt mida ta nägi oli jube. Seal lebas mehe surnukeha. Joe nägi mehe kehal pussitamisjälgi. Mees lehkas jubedalt ja sellest järeldas Joe, et surnukeha pidi seal juba pikemat aega olema. Surnukeha sõrmes märkas detektiiv abielusõrmust. Sõrmuse siseküljele oli graveeritud sõnad Anna ja Robert, samasugust sõrmus oli Joe märganud ka oma paarilise Anna sõrmes. Detektiiv arvas, et Robert oli Anna mees. Puukuuri ühest nurgast surnukeha kõrvalt leidis Joe kilekoti poriste ning katkiste naise riietega, kõrvarõnga ning süstlaga. Nüüd sai Joe aru, et mõrvar ei saanud olla botaanikaaia omanik, sest tal ei olnud motiivi, et tappa Robert ning miks peaks botaanikaaia omanik tooma asjad Anna tagahoovis asuvasse puukuuri. Joe hakkas asja üle juurdlema. Ta uuris lähedamalt musti ja räbaldunud naise riideid. Ta märkas seal peal paari tumedat juuksekarva. Ka Annal olid tumedad juuksed. Samuti kotist leitud kõrvarõngas tekitas Joes kahtlust, sest Susanne surma sündmuspaigast leitud kõrvarõngas oli sellega identne. Detektiiv sõnas endamisi: “Kui Susanne sai kokku Annaga ja kui Anna mõrvas Susanne, siis kuidas?Aga muidugi! Süstal mis lebas kilekotis koos teiste asjadega on asja lahendus. Susanne ja Anna pidid kaklema, siis sai Susanne sisemise verejooksu. Anna süstis teda ning lohistas ta vette, see seletab lohistamisjäljed.” Detektiiv paistis endaga väga rahul olevat, kuid ta ei saanud aru, miks pidi Anna Susanne tapma. Joele meenus, et Hulkuri ja Susanne mõrvad olid toimunud peaaegu samal ajal. Kuid miks pidi Anna tapma hulkuri? Joe rääkis vaikselt iseendaga:“Ütleme, et hulkur nägi pealt, kuidas Anna Susanne vette lohistas, sest hulkur oli tapetud üpriski vee ääres asuvas põõsas. Kuid hulkur oli lämbunud...” Joe silmas kilekotti, kus ta asitõendid leidnud oli. “Kui äkki just selle kilekotiga ja püksirihmaga? Muidugi! Vana botaanikaaia omanik kuivatas oma pesu seal lähedal ning Anna oleks saanud sealt võtta püksirihma ja eraku süüdlaseks lavastada. Aga laps ja mees? Mehe oli ta tapnud kõige varem ja siis lapse. Kuid miks ta lapse tappis? Kui aga äkki...” Joele tuli meelde rõdu. “Kui just laps oleks juhtunud pealt nägema oma isa surma. Politseiülem rääkis ju, et tüdruk oli talle jutustanud oma kadunud mobiiltelefonist. Kui oleks olnud nii, et tüdruk nägi oma isa surma pealt ning Anna nägi oma kasutütart. Anna muidugi keelas tal sellest rääkida ja ta nägi kasutütart politseiülemaga rääkimas. Anna pidi arvama, et tüdruk rääkis mõrvast ning siis...” Kuid järsku kuuldus valju pauk. Keegi oli Joed tulistanud ja detektiiv suri hetkega. Anna oli Joegi mõrvanud.

Kes oli tegelikult sarimõrvar, ei saanud mitte keegi peale Joe kunagi teada. Joele jäigi mõistatuslikuks, miks Anna Susanne oli tapnud. Politseiülem pani vana botaanikaia omaniku vangi ning selles Ameerika väikelinnas võib tänasenigi tegutseda botaanikaaia sarimõrvar.

Piret, Änni, Jaanika, Margo, Robin ja Risto.