AVASTUSRETKED OKEAANIAS
1642-1820
Okeaania põhjalikum uurimine toimus teiste maailmajagudega võrreldes üsna hilja. Esimeste hulgas olid siin Tasman, Cook ja teised maadeavastajad.
17. sajandil uurisid Hollandi meremehed Vaikse ookeani lõunaosa ja India ookeani. Aastaks 1620 olid nad avastanud Austraalia põhja- ning lääneranniku ja nimetanud selle Uus-Hollandiks.
1642. aastal avastas hollandlane Abel Tasman (1603-1659) Tasmaania saare. Ta asus teele Mauritiuselt ja sõitis nii kaugele lõunasse, et ei näinudki Austraaliat. Veel kaugemal idas jõudis Tasman hiljem Uus-Meremaa Lõunasaarele. Pärast lahingut saare maooridest asukatega pöördus ta tagasi Bataviasse Hollandi Ida-Indias, avastades teel Tonga ja Fidži saared. Järgmisel aastal purjetas Tasman piki Austraalia põhjarannikut.
Abel Tasman (1603-1659)
Aastatel 1688 ja 1699 uuris inglise meresõitja William Dampier Austraalia lääne- ja looderannikut. Need maadeavastajad tõestasid, et Austraalia on saar, aga nad ei asustanud seda. Vaikne ookean jäi enamasti tundmatuks, kuna see asus liiga kaugel ja oli liiga vaene, et äratada eurooplastes kaubanduslikku huvi.
Esimese teadusliku uurimisretke nendele lõunamaadele võttis ette kapten James Cook, kes sooritas siia kolm ekspeditsiooni. Esimene retk (1768-1771) viis ta ümber Uus-Meremaa. Seejärel maabus Cook Botany Bays Austraalias, kuulutades selle Briti omandiks. Teisel mereretkel (1772-1775) avastas ta palju Vaikse ookeani saari ja Antarktise. Oma kolmandal ekspeditsioonil, mis algas 1776. aastal, käis Cook Uus-Meremaal, Tongal, Tahitil ja viimaks Hawaiil, kus ta saarlastega tekkinud tüli käigus tapeti.
PÄRISMAALASED
Cooki avastatud „uued“ maad olid asustatud juba sadu aastaid. Uus-Meremaal elasid maoorid ja Austraalias aborigeenid. Mõlemad rahvad elasid oma iidseid traditsioone järgides. Arusaadavalt suhtusid nad Cooki ja tema meestesse ettevaatusega, olid ju nood esimesed eurooplased, keda nad nägid.
Aborigeenid olid elanud Austraalias tuhandeid aastaid ja hõlvanud kogu hiiglasliku mandri. Nad elatusid korilusest ja küttimisest, kasutades ära on häid teadmisi loodusest. Kuna nad olid eurooplastest väga erinevad, tekkis terav kultuuride konflikt, mistõttu aborigeenide kultuur hävis peaaegu täielikult.
Arvatakse, et maoorid purjetasid Aotearoale (Uus-Meremaa) Polüneesiast umbes aastal 750 pKr, nad harisid põldu, sõdisid omavahel ja elasid külades. Eurooplaste asumisele nende maale avaldasid maoorid vastupanu.
Esimesed asunikud saabusid Austraaliasse 1788. aastal. Tegemist oli sunnitöölistega, kes toodi siia Briti saartelt karistuseks oma kuritööde eest. Esimesed vabad asunikud saabusid 1793. aastal. Uus-Meremaal järgnesid vaalapüüdjatele, küttidele ja kaupmeestele peagi ka misjonärid. Esimeste hulgas oli palju asunikke Šotimaalt, Iirimaalt ja Walesist. Asunikud tõid kaasa haigusi, mis tähendas surma päriselanikele, kellel puudus neile haigustele vastupanuvõime.
KAPTEN COOKI MERERETKED
Kapten Cook sai ülesande purjetada Tahitile, et vaadelda Veenuse üleminekut Päikesest. Pärast seda pidi ta salajase ülesande kohaselt kaardistama Briti valitsuse jaoks Uus-Meremaa ja Austraalia. Teise retke tulemusena sai temast esimene maadeavastaja, kes käis Antarktikas, aga ta oli sunnitud paakjää tõttu peagi tagasi pöörduma. Cook avastas, et meremeeste jaoks tuleb kaasa võtta aed- ja puuvilju ning nii saab ära hoida skorbuuti (mida põhjustab C-vitamiini puudus). Ta võttis kaasa ka õppinud kunstnikke, kuna soovis, et avastused oleks teaduslikult registreeritud. Cook kaotas elu Hawaii saartel 1779. aastal oma kolmanda retke ajal.
1779. aastal oma kolmanda retke ajal Vaiksele ookeanile sai kapten Cook kokkupõrkes Hawaii põlisasukatega paadi varguse pärast tõusnud tüli käigus surma. Algul oli inglasi hästi vastu võetud, aga pärast seda vahejuhtumit tuli meestel pöörduda koju ilma kaptenita,
*Aastatel 1768-1779 sooritas kapten James Cook (1727-1779) Vaiksele ookeanile kolm avastusretke. 1770. aastal maabus ta Botany Bays ja kuulutas Austraalia Briti kolooniaks.
*Louis XVI saatis Jean Francois La Pérous’i (1741-1788) teaduslikule ekspeditsioonile umber maailma. La Pérous’i meeskonnas oli teadlasi, kes koostasid karate, tegid vaatlusi ja kogusid näidiseid, kui külastati Kanadat, Siberit ja Austraaliat. Ekspeditsioon jäi 1788. aastal kadunuks.
VÕTMEDAATUMID
1642-1644 Abel Tasmani retked Tasmaaniasse ja Uus-Meremaale
1688/1699 William Dampier uurib Austraalia lääne- ja looderannikut
1766-1768 Bougainville avastab Polüneesia ja Melaneesia
1768-1771 Cooki esimene avastusretk
1772-1775 Cooki teine avastusretk
1776-1779 Cooki kolmas avastusretk
1829 Suurbritannia annekteerib Austraalia
1840 Suurbritannia kuulutab Uus-Meremaa oma kolooniaks
KASUTATUD KIRJANDUS
*Õpilase ajalooentsüklopeedia
*D. Kinderley “Illustreeritud lasteentsüklopeedia”
*www.nndb.com/people/ 442/000098148/