Astma

Sümptomid

Astma on hooti esinev kopsude haigusseisund, mida iseloomustavad köha, vilistav hingamine ja hingeldamine. Kuna see esineb sagedamini lastel, nimetati seda haigust varem ilustavalt „vilistavaks bronhiidiks”. Paljud tegurid võivad vallandada haigusnähte või aidata kaasa sümptomite ilmnemisele. Astma on haiguslik seisund ning seda on võimalik vaigistada sobiva raviga, leevendades bronhide kokkutõmmet, et õhk saaks välja voolata. Astma on loomult mitmekesine ja võib esineda igas vanuses. Tüüpilised sümptomid on : köha; vilistav hingamine; pigistustunne rinnus; mõnikord rögaeritus; hingeldus, mis võib varieeruda kergest väga tõsiseni. Sümptomid ägenevad tavaliselt öösel ning neid võivad esile kutsuda füüsiline pingutus, madal temperatuur ja psühholoogiline stress. Kutsealasteks teguriteks, mis võimendavad astmat, on kokkupuude putukatega, loomakarvadega, aga ka värvid, lakid, plastikaat, epoksüvaik, puhastusvahendid ja jahu. Sageli põhjustab või süvendab astmasümptomeid allergia kodutolmulestade vastu. Imiku- ja lapseeas on astma seotud atoopiaga (ülitundlikkus keskkonna allergeenide suhtes) ja üldise vastuvõtlikkusega allergiale ja ekseemile. Haigus kipub mõjutama neid, kellel on perekonnas eelnevalt esinenud osa või kõik eelnevaist seisundeist. Kui haigus ilmneb esimest korda alles täiskasvanueas, ei ole tihtipeale kindlat allergiategurit. Nii lastel kui ka täiskasvanutel võivad astmat esile kutsuda ka ülemiste hingamisteede infektsioonid.

Diagnoos

Enamikule patsientidest pannakse diagnoos haigusloo alusel. Diagnostilistest uuringutest kasutatakse sageli kopsufunktsiooni teste, millega mõõdetakse kopsu ekspiratoorset tippvoolu ehk väljahingatava õhuvoolu maksimaalkiirust. Väljahingatava õhu maht on seda väiksem, mida raskem on astma. Haiglas saab diagnoosi kinnitamiseks teha täpsemaid uuringuid, milleks on forsseeritud väljahingatava õhu maht. Rindkere röntgeniülesvõttel on kops normaalne, kuigi ataki ajal on märke kopsupuhitusest. Röntgen välistab südamepuudulikkuse ja pneumotooraksi võimaluse. Allergia nahatestid teevad kindlaks tööga seotud haigustekitajad (osaliselt eespool mainitud) või muud tüüpi allergiad, nagu ülitundlikkusereaktsioon kodutolmlestade suhtes. Vereanalüüsid võivad samuti selgitada välja allergiatekitaja olemasolu, näidates eosinofiilidesisalduse suurenemist.

Prognoos

Varase sümptomite avastamise ja piisava ravi korral on astma ravitav, eriti lastel. Krooniline või sageli ägenev astma keskeas võib edasi areneda vaatamata parimale ravile. Vanemate ja laste piisav teavitamine aitab seisundit märkimisväärselt paremini mõista ja paljudes meditsiiniasutustes on ka astmalühikursused, mida viivad läbi eriväljaõppega õed. Seal näidatakse patsientidele, kuidas kasutada kõige sobivamaid inhalaatoreid, ning tippvoolu aparaatidega mõõdetakse regulaarselt arsti poolt määratud ravi tulemusi. Teavitamine ja nõustamine on tähtsad patsiendi pikaajalisel hakkamasaamisel. Hea organiseerimise korral peaks patsient saama elada igati täisväärtuslikku elu, vabana kõigist haiguse sümptomitest. Patsientidel, kes ei märka kohe hingeldamist ja vilistavat hingamist ning kes lükkavad ravi alustamist edasi, võib välja areneda raskem astma vorm, mida võib olla keerulisem kontrollida. Ka need, kelle organism ei reageeri määratud ravimitele, peaksid otsima spetsialistide abi võimalikult kiiresti. Äge raske astma võib osutuda surmavaks, eriti kui seda ei märgata ega ravita kohe.

Sellegipoolest on prognoos lastele hea, 75%l juhtudest taandub haigus iseeneslikult puberteedieas. Täiskasvanutel on vähem soodne prognoos.

Põhjused

Astmat põhjustab bronhide seintes olevate silelihaste kokkutõmme ehk konstriktsioon ehk kitsenemine ja bronhide limaskesta ödeem ehk turse ning ka õhuteede blokeerumine limaorkidega. Astmaatikute bronhid on teatud ärritajate suhtes tundlikud ning hüperaktiivsed. Astmahoo vallandavad tihtipeale ülemiste hingamisteede infektsioonid, kehalised harjutused ja psühhogeensed tegurid. Beetablokaatorid ja osa valuvaigisteid, nagu aspiriin ja ibuprofeen, võivad astma sümptomeid esile kutsuda. Atoopilised inimesed kannatavad suurema tõenäosusega astma all, eriti need, kellel on pärilik soodumus selliste allergiate, nagu heinapalavik, ekseem ja riniit arenguks.

Ravi ja toimetulek

Üldised ja toetavad meetmed: Patsientidele ja haigestunud laste vanematele tuleb sisendada kindlust, et astma sümptomeid on võimalik kontrollida ja et on tõenäoline iseeneslik haiguste taandumine laste kasvamisel. Mõned patsiendid alahindavad oma seisundi tõsidust ja neile on vajalik raviteemaline nõustamine. Astmahaigete ravi peaks olema regulaarne, kui haigushood on sagedased. Esmaste sümptomite ravi on vajalik, kui esinevad vaid üksikud hingelduse ja vilistava hingamise hood.

Eelduseks olevate haigustekitajate vältimine: Nende hulka kuuluvad õietolm kevadel ja suvel, loomakarvadega kokkupuutumine ja suitsetamine. Tuleks vältida ka külma ilma ja psühholoogilist stressi, kui see on teada ataki esilekutsujana. Kodutolmlestad tuleks samuti hävitada, puhastades regulaarselt magamistuba ja voodit tolmust.

Tundlikkust vähendavad süstid: Niipea, kui on tuvastatud allergiatekitaja, on võimalik ette võtta süstide kuur. Ravi on väga individuaalne ja spetsiifiline.

Esinemissagedus

Astma levik näitab kasvutendentsi. Arvatakse, et 10-15% inimestest kogeb mingil eluetapil teatud tasemel vilistavat hingeldamist. Rohkem on see levinud laste seas ning võib olla seotud pärilikkusega. Esinemissagedus on suurem poiste seas

(suhe 3:2), kuid täiskasvanueas on see peaaegu võrdne. Eestis põeb astmat umbes 56 000 inimest. Regulaarse raviga on võimalik saavutada täielik kontroll haiguse üle ning säilitada elukvaliteet ja töövõime.

Kasutatud kirjandus:

Pere Terviseentsüklopeedia