ARVUTI

Millistest osadest arvuti koosneb?

1. Monitor
2. Põhikorpus
3. Emaplaat
4. Disketiseade
5. Kõvaketas
6. Klaviatuur
7. Hiir

Korpus:

Korpusel on tähis roll – kaitsta oma sees olevaid osi staatilise elektri ning füüsiliste vigastuste eest ning summutada müra, mida tekitavad korpuses töötavad seadmed.

Protsessor:

Protsessor on arvuti aju. Protsessori ülesandeks on töödelda läbi kõik ette anud ülesanded ning väljastada tulemused. Protsessori juures vaadatakse kaks näitajat:

1. Millisest protsessori seeriast on protsessor.

2. Kui suur on protsessori taktsagedus megahertsides. See arv näitab mitu elementaartehet suudab protsessor sooritada ühes sekundis.

Kõvaketas:

Kõvaketta seade andmete lugemiseks disketil või nende salvestamiseks sellele. Soovitatav on disketi kasutada andmete üleviimiseks teisse arvutisse, seejärel fail kõvakettale. 1,5 disketile mahub 1,44 MB informatsiooni.

Laserplaadiseade:

Laserplaadiseade info lugemiseks ja muusika kuulamiseks CD plaatidelt. Tänu suurele mahule talletatakse CD plaatidele programmipakette, suuri andmemassiive, filme jne.

Monitor:

Monitor muudab arvutis toimuva visuaalselt nähtavaks. Tasuks jälgida monitori suurust, s.0 diagonaali pikkust, mis märgitakse tollides (1 toll = 2,54 cm). Tavakasutajale piisab 15`` või 17`` miljonist. Kes aga tuleb professionaalse kujundamisega, projekteerimise või küljendamisega, selle monitori suurus võiks alata 19``

Klaviatuur:

Klaviatuur võimaldab andmeid ja korraldusi sisestada. Saab valida tähti, numbreid, kirjavahemärke ning veel on klahve, mille tähendus sõltub programmist.

Hiir:

Hiirt kasutatakse:

· Kursori juhtimiseks ekraanil.

· Menüüde avamiseks.

· Käskude ja tegevuste täitmiseks.

· Tekstiploki määramiseks.

· Graafikatööde valmistamiseks.

Hiirt hoitakse pöidla ja kahe väiksema sõrmega. Esimene sõrm on vasaku ja teine parema klahvi peal. Hiir toetugu peopessa. Käsi olgu randmest vaba ja toetugu lauale või spetsiaalsele padjale.

Arvuti ja tervis:

Arvutitaga olemisel käitu nii:

· Päevavalgus et tohi ekraanilt silma peegelduda.

· Kuvari ekraan peaks olema vaatekõrgusest veidi allpool.

· Hoia käsivarred klaviatuuriga samal kõrgusel.

· Randmetugi toetab randmeid ja käsi ning aitab vältida pinge tekkimist

· Reguleeri tooli seljatugi sulle sobivaks.

· Mõlemad jalad peavad olema põrandal.

Silmad:

Enamikel arvutitel on läiget takistav ekraani filter. Kui sinu arvutil seda ei ole kanna tumendatud klaasiga prille. Päikese prillidega toas olla võib tunduda veider, kuid see võib aidata vältida peavalu. Silmi kahjustab pikka aegu ühele kaugusele vaatamine. Seepärast on soovitatav umbes iga kümne minuti tagant vaadata mõneks ajaks kõrvale.

Kehahoiak:

Arvutitaga istumine tekitab tihti pinge alaseljas. Tähtis on istuda heal toolil. Proovige leida endale tool, mida saab reguleerida nii, et see toetaks alaselga ning mõlemad jalad toetuksid põrandale. Põlved ja küünarnukid peaksid olema 90 kraadi. Istu otse kuvari ja klaviatuuri taga. Klaviatuur peaks olema sinu küünarnukkidaga samal kõrgusel. Iga natukese aja tagant on soovitatav liigutada õlgu ja käsi, et vähendada lihastesse ja liigestesse tekkinud pinget ja koormust.

Kasutatud kirjandus:

· Vaata maailma koolituse käsiraamat

· Ettevaatust! Arvuti!

· Eesti keele õpik 4.klassile