Arvuti - sõber või vaenlane?

Tänapäeva lapsed sirguvad arvutiseeritud maailmas, mis areneb imekiiresti. Igasugustele uuendustele ja muudatustele on kõige vastuvõtlikumad teadagi lapsed ja noored. Enam pole aga mingi ime, kui ametiasutusse sisenedes näeme pensionieas töötajat käbedasti arvutiklahve klõbistamas. Küllap veel paari aasta eest porises ta pahaselt, et temal küll seda uue aja vigurit tarvis pole ja vaata, et ei julgenud hirmuäratava masina lähedalegi tulla. Aga näe - endine arvutipelgur (-põlgur) on kardetud masinaga kenasti sinasõbraks saanud. Kindlasti on tal paar arvutikursustki selja taga.

Kui vanemad inimesed vajavad koolitust, siis lapsed saavad arvutiga tuttavaks nagu iseenesest. Pole mingi ime, et veel lasteaiaeas põnn oma igapäevases töös arvutit kasutavat ema või isa juhendama kipub, ja mis kõige huvitavam - teeb seda vahel lausa oskuslikult! Mis siis veel kooliealistest rääkida - paljud neist on oma vanematest ja õpetajatestki kaugele ette jõudnud. Kuidas see neil küll õnnestub, mine võta kinni!

Niisiis - laps ja arvuti? Kuidas peaksid vanemad suhtuma, kui nende võsukesed arvutimaailma sukelduvad?

"Ära keelata!" arvavad kõige karmimad. "Natuke võiks ikka lubada!" on teised leebemad. "Las laps tegeleb oma asjadega, ongi rahulikum," kiidavad mõned takka.

Missuguseid ohtusid peidab endas väreleva monitoriga riistapuu? Küllap on väga paljud arvutikasutajad kogenud, et sellesse maailma võib end tundideks unustada - suhelda, mängida, surfata erinevatel internetilehekülgedel. Aeg kaob märkamatult, jälle ei jõudnud koeraga väljas käia, kohtumine sõpradega ununes, hea film jäi vaatamata... Ongi sõltuvus? Hea veel, kui noor inimene suhtlemisportaalis mõne libekeelse vägivallatsejaga kokku ei juhtu. Aga silmad on õhtuks punased nagu valgel küülikul ja kipitavad kõvasti. Nii ongi juba paljudel koolilastel prillid, pidevast laua taga istumisest halb rüht ja nõrgad lihased.

Samas ei saa muidugi eitada arvuti kasulikkust. Sealt leiab palju huvitavat ja vajalikku nii koolitööde vormistamiseks kui ka lihtsalt silmaringi laiendamiseks. Sugugi mitte kõik, kellega kirjavahetust peetakse, ei ole perverdid, tore on lihtsalt eakaaslastega mõtteid vahetada. Areneb ka lugemisoskus ja kriitiline meel jne.