AMUURI TIIGER
SELTS: Kiskjalised
SUGUKOND: Kaslased
PEREKOND, LIIK JA ALAMLIIK: Panthera tigris altaica
Suurim kaasaegne kaslane – Amuuri tiiger – elab Siberis, kus enamuse aastast katab maad lumevaip. Tiigri territoorium on hiigelsuur, võib ulatuda kuni 1000 m².
Kahjuks on ta vabas looduses nii haruldane, et loomaaedades elab palju rohkem tiigreid kui vabaduses.
ELUVIIS
Amuuri tiiger asustab hiigelsuuri territooriume, mille pindala on isasloomal 800-1000 km², emasloomal tavaliselt 100-400 km². Isikliku territooriumi suurust mõjutab ka seal elavate saakloomade hulk, nende vähesuse korral on ka territoorium suurem. Kui toitu on piisavalt, jääb tiiger oma ala piiridesse aastaringselt. Püügiloomade nappusel juhtub, et tiiger surmab ka suuremaid koduloomi ja koeri.
Sarnaselt isatiigrile märgistab ka ematiiger oma territooriumi uriiniga või kraabib küüniste abil puukoort. Tiiger kontrollib regulaarselt oma lõigul ringi patseerides oma või teiste tiigrite jäetud märke. Lõhnatunnused omavad tähendust vaid püügiterritooriumi märgistamisel, ent võimaldavad ka erinevast soost tiigritel innaajal kohtuda. Omavahel ristuvad vaid emas- ning isasloomade lõigud, kuna isatiigrid kaitsevad oma territooriumi teiste isaste eest. Isased tiigrid elavad erakuelu, emased on harilikult seltsivamad.
TOITUMINE
Suurele jõule ja teravatele meeltele vaatamata peab tiiger veetma jahti pidades pikki tunde, kuna õnnestumisega lõpeb vaid üks katse kümnest. Tiiger roomab tasahilju oma saagile lähedale ning jääb 10-25 m kaugusele. Tema liigutused on väga eripärased – ta tõmbab selja küüru, tagajalgadega toetab aga tugevasti vastu maad. Väikesed loomad surmab tiiger neil kaela murdes, suuremad paiskab esmalt maha, seejärel kargab kõrri. Kui ta aga vea teeb ning saaklooma püütud ei saa, eemaldub ta võitluskohast umbes 200 m kaugusele ning harva läheb ta uuele katsele. Surmatud saagi tassib tiiger harilikult vee äärde, enne uinumist peidab jäänused ära. Enne seda peab ta aga kõik konkurendid eemale peletama. Sarnaselt teiste suurte kaslastega sööb tiiger harilikult lamamisasendis. Söömise ajal hoiab ta saaki käppadega kinni. Tiiger tavatseb püüda suuri kabjalisi, vajadusel sööb aga ka kalu, konni, kilpkonni, linde ja hiiri ning ei põlga ära isegi puuvilju.
PALJUNEMINE
Troopikas elavatel tiigritel kindlat innaaega pole. Amuuri tiiger aga paaritub talvel. Emasloom märgistab jooksuajal teatud kohad uriiniga ja kraabib puukoorde märke. Kuna tiigrite individuaalterritooriumid on suured, läheb emasloom tihti endale ise partnerit otsima. Emane on paaritumisvalmis vaid mõne, harilikult 3-7 päeva jooksul. Selle aja jooksul paarituvad tiigrid mitu korda ja on kogu aeg koos. Hiljem jätab isasloom emase maha ning asub uut partnerit otsima. 95-112 päeva möödudes sünnib varjatud kohas 2-4 pimedat poega. Emasloom imetab neid hoolsalt ega jäta alguses hetkekski omapäi. Tiigrikutsikate silmad avanevad umbes 2 nädala pärast, sel ajal hakkavad neil kasvama ka hambad. Kahe kuu vanuselt lahkuvad kutsikad harilikult esmakordselt oma varjualusest. Ematiiger toob neile liha, kuigi jätkab poegade imetamist veel 5-6 kuu vältel. Siis hakkab ta poegi endaga jahikäikudele kaasa võtma. Juba pisikestel tiigrikutsikatel on instinktiivne oskus saakloomal kõrist kinni haarata. Ema käest õpivad nad teisi jahipidamiseks vajalikke nippe. Tiigrikutsikad ajavad tihti üksteist taga ning peavad omavahelisi võitlusi, mis neid samuti jahipidamiseks treenida aitavad. Umbes aastavanuselt suudavad pojad juba iseseisvalt jahti pidada, kahe aastaselt on nad võimelised suuremat saaki küttima. Noored saavad iseseisvaks alles 3-5 aasta vanuselt, mil nad endale oma isikliku territooriumi otsivad.
ERIKOHASTUMUS
Amuuri tiigri talvekarvastik on erinevalt punakasoranžist suvekarvastikust kollaka värvusega. Heleda karva toon meenutab lumega kaetud taiga värvi. Kuna Amuuri tiiger peab elama kohtades, kus temperatuur langeb -45° C, on ta karv pikem ja tihedam kui neil tiigritel, kes elavad soojades piirkondades. Amuuri tiiger on ainus tiiger, kelle kõhul, külgedel ning kubemepiirkonnas on viie sentimeetri paksune rasvakiht, mis teda jäise tuule ja äärmiselt madalate temperatuuride eest kaitseb.
AMUURI TIIGRI ISELOOMULIKUD OMADUSED
Kõrvad: Väikesed, ent kuulmine on äärmiselt terav.
Silmad: Tiiger eristab värve. Öösel näeb ta viis korda paremini kui inimene.
Karvastik: Karvastiku põhivärvus talvel on kollane, mustade vöötidega. Valge karv kõhul ulatub kubemeni.
Kehaehitus: Tiiger on suur, lihaseline ja väga tugev.
Sissetõmmatud küünised: Küünised tõmmatakse sisse jooksmise ja puhkamise ajal.
Väljasirutatud küünised: Teravaid küüniseid kasutab tiiger saagi ründamisel.
SUURUS
Pikkus: Isasel 2,7-3,5 m, emased on väiksemad.
Saba pikkus: Kuni 100 cm.
Kõrgus: 105-110 cm.
Kaal: 250-280 kg.
PALJUNEMINE
Suguküpsus: 3.-5. eluaastal.
Innaaeg: Aastaringselt.
Tiinuse kestus: 95-112 päeva.
Poegade arv: Maksimaalselt 7, harilikult 3-4.
ELUVIIS
Harjumuspärane eluviis: Ööloom, isasloomad elavad erakuelu.
Toitumine: Hirved, metskitsed, metssead, põdrad, ilvesed, karud.
Eluea pikkus: Ligikaudu 10 aastat. Vangistuses kuni 20 aastat.
LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID
8 tiigri alamliiki on väljasuremisohus. Bali tiiger suri välja 1950-ndatel, Jaava tiiger 1972. aastal.
ESINEMINE
Venemaal Amuuri ja Ussuuri jõe basseinis Kaug-Idas ja Hiina põhjaosas.
KAITSE
See liik on ohus peamiselt tema algupärase keskkonna hävimise tõttu. Tänasel päeval hinnatakse nende tiigrite arvuks vabas looduses 200-400 isendit. Rohkem Amuuri tiigreid elab tänapäeval vangistuses kui vabaduses.
Kas tead, et…
*Tiigrid on suutelised kandma nii rasket saaki, mille tõstmiseks läheks vaja 12 meest.
*Kahe tiigri kohtumisel tervitavad nad teineteist nuhutades. Seda madala intensiivsusega heli tuuakse kuuldavale suletud suuga läbi sõõrmete puhudes. Teiseks sümpaatia avaldamise viisiks on puudutamine peade ja koonudega ning koguni külgede hõõrumine üksteise vastu.
*Tiiger peab päevas tarbima vähemalt 9-10 kg liha.
*Raskeim teadaolev Amuuri tiiger kaalus 384 kg.
*On nähtud musta värvi Amuuri tiigrit, ent teda fotole jäädvustada pole õnnestunud.
KASUTATUD KIRJANDUS
*Loomariigis
*J. Farndon ”Loomaatlas”
*Loomade atlas
*Looduse entsüklopeedia