ALPI KALJUKITS
SELTS: Sõralised
SUGUKOND: Veislased
PEREKOND, LIIK JA ALAMLIIK: Capra ibex ibex
Alpi kaljukitse elutseb kõrgel Alpides ning teistes Kesk-Euroopa mägedes. Vanasti kütiti teda massiliselt ning ta oli juba väljasuremise äärel, tänasel päeval on see kits võetud kaitse alla.
Alpi kaljukits ronib väga osavalt mööda mägesid. Imekspandava kergusega hüppab ta kaljult-kaljule. Mõlemast soost loomadel on pikad, tahapoole kaarduvad sarved, mis isasloomadel on tunduvalt pikemad ning raskemad kui emasloomadel.
ELUVIIS
Emased ja isased alpi kaljukitsed elavad suurem osa aastast eraldi karjades, mis on üsna rohkearvulised ning koosnevad kas täiskasvanud sokkudest või poegadega emasloomadest. Vaid väga vanad sokud elavad erakuna. Vastassoost loomad kohtuvad vaid üpris lühikese innaaja jooksul ning elavad siis koos. Harilikult moodustab domineeriv isasloom mitmest emasloomast koosneva haaremi.
Alpi kaljukits on päevase eluviisiga loom. Sööma läheb ta hommikul, liikudes mööda kaljunõlvu ja alpiniite kõrgemal asetsevate aladeni. Ta viibib umbes 2000-3000 meetri kõrgusel merepinnast.
Hädaohu korral kaob kaljukits osavalt kaljude vahele peitu. Kuna tal on väga hea nägemine, kuulmine ja haistmine, aimab ta lähenevat hädaohtu ning päästab end õigel ajal plehkupanemisega. Kaljukitsede looduslikud vaenlased on hundid, karud, ilvesed ja rebased.
TOITUMINE
Alpi kaljukits siirdub mägiaasadele ja kaljude vahel paiknevatele rohumaadele sööma varahommikul ning ta pühendab toitumisele kogu päeva. Ta sööb ka puude ning põõsaste oksi. Sageli tõuseb ta tagumistele jalgadele, et lehtede ja oksteni küündida. Kõige rohkem armastab kaljukits rohtu ning madalakasvulisi taimi. Lõuna pool viibib ta kuuma ilma tõttu madalamatel aladel.
PALJUNEMINE
Alpi kaljukitsede jooksuaeg langeb detsembrikuusse ja jaanuari algusesse. See vältab umbes 10 päeva, ning sokud on sel ajal väga ülesköetud ja agressiivsed. Nad kaklevad üksteisega juba varem, võitja aga moodustab seejärel täiskasvanud emasloomadest haaremi. Kahevõitluse käigus harilikult tõsiseid vigastusi ei tekitata. Võib aga juhtuda, et kaljukits tõukab oma vastase kuristikku.
Võitjana väljub suurimate sarvedega tugevaim kaljukits. Vanematel sokkudel on kõige suuremad haaremid, mis koosnevad koguni 2 ja enamast emasloomast. Haaremi juures elab harilikult ka paar sigimisvõimetut vana sokku.
165-170 päeva möödudes, harilikult juunikuus, sünnitab emasloom ühe, vahel harva ka kaks talle, keda ta toidab ja kelle eest hoolitseb peaaegu terve aasta. Kitsetalled iseseisvuvad üsna pea pärast sündimist, ronivad osavalt kaljudel ning hakkavad ise toitu hankima.
ALPI KALJUKITSE ISELOOMULIKUD OMADUSED
Keha: Samasuguse ehitusega nagu teistel kitsedel. Karvastik on hallikaspruuni värvusega, kus on sees pisut musta.
Pea: Piklik, tahaulatuva laubaga. Kõrvad on väikesed, ninasõõrmed paiknevad viltu ja kurgu all on kitsedele tüüpiline habe.
Jalad: Iga jalg lõpeb sõraga, mis sobib suurepäraselt mööda kaljusid ronima.
Saba: Lühike ja lame, selle alapool on karvatu. Sabatüvikul paiknevad haisunäärmed.
Sarved: Suured ning saablikujulised, eesotsal ristivallidena paiknevad kõrged köbrud. Sarved kasvavad kogu elu, emaslooma sarved on väiksemad.
SUURUS
Turja kõrgus: 65-105 cm.
Pikkus: 115-170 cm, emasloom on pisut väiksem.
Saba pikkus: 12-15 cm.
Kaal: Isasloomal 75-120 kg, emasloomal 50-65 kg.
PALJUNEMINE
Suguküpsus: 1.-2. eluaastal.
Pesitsusaeg: Sügis, talve algus.
Tiinuse kestus: 165-170 päeva.
Poegade arv: 1, harva 2.
ELUVIIS
Harjumuspärane eluviis: Elab emasloomadest ja mõlemast soost poegadest koosnevate karjadena. Vanemad isasloomad on erakud.
Toitumine: Rohi, lilled ja teised taimed, ka puude ja põõsaste oksad.
Eluea pikkus: 10-20 aastat.
LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID
Kaljukits (Caora ibex) jaguneb neljaks alamliigiks.
ESINEMINE
Alpides 3000 meetri kõrgusel merepinnast ning teistes Kesk-Euroopa mägedes.
KAITSE
Küttimine on põhjustanud alpi kaljukitse peaaegu täieliku väljatõrjumise. Praegu on ta kaitse all, elutseb kaitsealadel ja teda üritatakse taasasustada vabasse loodusesse.
Kas tead, et…
*Isase alpi kaljukitse sarvede pikkus võib küündida 100 sentimeetrini. Isastel siberi kaljukitsedel aga koguni 143 sentimeetrini.
*Nagu teistegi kitseliikide puhul, eritavad ka isased alpi kaljukitsed tugevat haisu.
Tiibetis ja Hiina lääneosas esineb väga lammast meenutav kits, kelle nimeks on nahur.
*Juba Vana-Roomas omistati alpi kaljukitse teatud kehaosadele tervistavat jõudu. See veendumus oli üks alpi kaljukitse peaaegu täieliku väljatõrjumise põhjusi.
*Esimene territoorium, kus alpi kaljukits kaitse alla võeti, oli Itaalia Alpides paiknev Gran Paradiso. Itaalia kuningas Victor Emmanuel II kuulutas selle ala kuninglikuks jahialaks ja keelustas seal kaljukitsede küttimise. 1920. aastal muudeti need alad rahvuspargiks.
*Erinevate kitseliikide arengulugu on väga erinev. Paljude liikide kehaehitus meenutab pigem lammast kui kitse.
KASUTATUD KIRJANDUS
*Loomariigis
*Loomade atlas
*D. Kindersley „Illustreeritud lasteentsüklopeedia“