Miks ei suutnud Ajutine Valitsus
võimule jääda?
Venemaa
Ajutine Valitsus moodustati Riigiduuma poolt pärast Veebruarirevolutsiooni 1917, kui troonist oli
loobunud Nikolai II. Selle eesotsas
olid 23. märtsist
kuni 21. juulini
1917 vürst
Georgi Lvov
ja 21. juulist
kuni 8. novembrini
1917 Aleksandr Kerenski.
Algselt lubas
Ajutine Valitsus tagada demokraatlikud vabadused. Kuna sõda Saksamaaga jätkus,
algatati vähemalt reforme, mis rahva olukorda parandasid. Rahvas muutus aga üha
närvilisemaks, sest demokraatia tulekut polnud kusagil näha. Algas Ajutise
Valitsuse autoriteedi langus. Samal ajal tõusis esile järjest enam parteisid,
mis muutis Venemaa poliitilise elu veelgi kirevamaks. Üha enam tõusis esile
VSDTP, kelle juhiks oli Lenin. Tema oli ka Ajutise Valitsuse vastu kampaania
käivitaja. Esimene katse enamlastel võimule tulla suruti Ajutise Valitsuse
poolt maha, mistõttu muutus nende organisatsioon põrandaaluseks. Ajutise
Valitsuse ettevõtmised kukkusid aga järjest läbi, mistõttu tundus kodanlikule
ringkonnale järjest enam väljapääsuna sõjalise diktatuuri väljakuulutamine.
Ajutine Valitsus oli
segaduses, kummale poole asuda, kas ajada oma vana rada, või teha nii nagu lihtsam
oleks. Samal ajal vahetus ka nende juht, kelleks sai nüüd Kerenski. Tema
puuduseks oli aga see, et ta oli küllaltki nõrk organisaator. Koos enamlastega
õnnestus tal siiski maha suruda Kornilovi katse sõjaväelist riigipööret läbi
viia, kuid peale seda langes ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale, et
võimu oleks võinud üle võtta mistahes rühmitus oma riigipöördega. Nüüd oli
Lenini võimalus tegutseda ning seda ta ka tegi. 26. oktoobril 1917.a. läks võim
enamlaste kätte. Oli toimunud Oktoobrirevolutsioon ning Ajutine Valitsus oligi
kukutatud.
Kuna Venemaal oli
väga keeruline periood, käis sõda, tsaarivõim oli kukutatud, polnud kindlat
riigikorda, siis Ajutine Valitsus sai võimule just kõige raskemal ajal. Ka neil
polnud kerge otsustada, mis suunas tüürima hakata. Küll mõjutasid ühed, küll
teised ning see tegi olukorra veelgi raskemaks. Nende üheks veaks oli muidugi
see, et nad lubasid liiga palju ning liiga kardinaalseid muutusi, mida
loogiliselt võttes polnud võimalik nii kiiresti ellu viia. Eriti sel ajal kui
toimus sõda. Rahvas muutus kärsituks ning arvas, et Ajutine Valitsus teeb
ainult nalja. Seda raskem oli aga Ajutisel Valitsusel ennast tõestada. Samuti
oleks olnud neil vaja tugevamat juhti, kedagi Lenini taolist, kes oma sõna
koheselt maksma paneks, tulest ja veest läbi murraks ning lõpuks oma tahtmise
saavutaks.
Kokkuvõtteks võib
öelda, et Ajutine Valitsus läks suurele Venemaale liiga leebete abivahenditega
vastu, tuleks olnud olla karmim nagu sel maal kombeks.