Kohalikku ehk
õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna
ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka
öösel ja hommikul.
Frondiäike puhkeb
enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub
ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on
kestvam kui kohalik äike.
Maakeral on
äikest ühtaegu umbes 1800 kohas.
Äikese sagedus
kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas
üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on
pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri
kontrastid.
Välk on võimas
nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja
maapinna vahel.
Tavaliselt on
välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla
käia isegi mitukümmend korda.
Kõige rohkem on
joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist
kanalit.
Õhus on alati
elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt liigub
Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) footonite mis on footon ka
laetud osakesi. Neid on aga tunduvalt vähem kui maailmaruumi avarustest tulevas
kosmilises kiirguses sisalduvaid vesiniku-, heeliumi-, süsiniku-, hapniku-,
raua- jt ioonide arvust. Nende energia on miljoneid kordi suurem kui energia,
mida on osakestele suudetud anda inimese poolt loodud kiirendites. Kui sellised
energiapommid õhu molekulidega kokku põrkavad, tekib ioone veelgi juurde.
Seetõttu on õhk
umbes 50 kilomeetri kõrgusel kosmiliste kiirte mõjul tugevasti ioniseeritud. Ka
Maal on küllaltki suur elektrilaeng. Mõlema laengu suurus on umbes 100 000
kulonit: ionosfääril positiivne, maapinnal negatiivne laeng. Elektriväli paneb
enda mõju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib elektrivool, mis on
suunatud maapinna poole. Voolutugevus pole küll suur: igas mõttelises
üheruutmeetrise ristlõikepindalaga õhutorus kulgeb vool tugevusega 10–12
amprit. Selle tulemusena jõuab iga sekundiga maapinna igale ruutmeetrile
elektrilaeng, mille suuruseks on vaid üks miljondik miljondikust kulonist. Et
meie planeedi pindala on küllalt suur, läbib Maa atmosfääri kokkuvõttes umbes
1800-amprine vool, mis toob maapinnale igas sekundis keskmiselt 1800 kuloni
suuruse positiivse laengu. Maapinnani jõudnud positiivne laeng peaks kiiresti
maapinna negatiivse laengu kompenseerima! Ometi säilib maakeral pidevalt
negatiivne laeng suurusjärgus 100 000 kulonit! Põhjus on selles, et lisaks
maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas eespoolnimetatule
vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral.
Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda
rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida
suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve
sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve
suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune
elektrilaeng.
Positiivne laeng
paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...30-kraadine
pakane. Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4
kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...–10 °C. Pilve alumist osa ja
selle all paiknevat maapinda võib vaadelda hiigelsuure kondensaatori katetena.
Selle kondensaatori elektriväli on aga suunatud üles. Seega oleks ka selle
välja poolt tekitatav vool vastassuunaline – maapinnast pilve suunas.
Sähvatusele
järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja
magnetväljast, põhjustab müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis
tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise
vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et hääl
levib atmosfääris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. Valguse
levikuaja võib antud juhul jätta arvestamata.
Maapinda lüües
võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid.
Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need
suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes,
kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud
veereservuaarid.
Kahjustuste
vältimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega.
Välgutaolised
nähtused on kettvälk (koosneb helendavaist punktidest) ja keravälk (tulekera
mõõtmed, värvus ja kestus on väga erisugused).
Milline on
pikselöögi mõju inimese organismile?
Äikesenoolest
tabatul on tüüpilistel juhtudel rohked verevalumid ja põletushaavad. Pikselöögi
tagajärjel seiskub tihti süda.
Uuemate
tähelepanekute järgi ei põhjusta inimese või looma surma mitte ainult äikese
ajal tekkiv elektrilaeng. Meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud artiklis
teatatakse, et surma põhjuseks võib olla ka pikselöögi ajal tekkiv magnetväli.
Piisab sellest, et rohkem kui 100 000-amprine vool tungib inimesest või loomast
mõne meetri kaugusel maasse. Säärase elektrilöögiga kaasneva magnetvälja toimel
võibki süda seisma jääda. Erinevalt otsesest äikesetabamusest ei põhjusta
magnetväli inimese kehal põletushaavu ja verevalumeid. Arvatavasti võib just
piksega kaasneva magnetvälja arvele kirjutada jalgratturite salapärase
hukkumise mitmes paigas.
Et ennast äikese
eest kaitsta, tuleb hooned kaitsta korralike piksevarrastega. Tasub eemale
hoiduda kõrgetest puudest lagedal väljal, eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed)
just nende suure veesisalduse tõttu (vt välgu toime).
Majades tuleks
hoiduda telefoniga kõnelemast, televiisori vaatamisest (maailmas on küllaga
näiteid tulekahjude kohta, mis põhjustatud välgulöögist TV-antenni!), ahju
kütmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu
piksevardana), hoida eemale isegi seinakontaktidest.
Paljude rahvaste
mütoloogias on äikese põhjustajaks usutud jumalaid või jumalusi. Vanakreeka
mütoloogias on äikese- ja peajumalaks Zeus; Eesti rahvausundis Äike või Pikker
või Pikne jne.
Vadjalaste
uskumustes figureerib pikne kui taevase üliolendi tööriist või tema tegevuse
ilming. On iseloomulik, et müristamise puhul on öeldud ka, et jumal kolistab
või müristab või et jumal, eriti aga Püha Eelja sõidab hobusega või vankriga
mööda kive. Jumaliku ilmutusena on müristamist peetud paha tagakihutamiseks.
Sarnaselt
vikerkaarele pole tohtinud ka pikset narrida. Pilvele sõrmega näitamine pidi
kaasa tooma pikselöögi. Seega mõtestus pikne ühtlasi jumaliku vihana. Pikse
puhul pidi lugema palveid, mida osati, tegema sees akendele noaga ristimärgid
ning katma kinni kõik läikiv ja paluma, et jumal müristamise lõpetaks.
Metallesemest abi saamisele vihjab ka lugu, kus heinal olnud mees tõstnud
müristama hakkamisel hanguharud pilve poole, mille peale see ära läinud.
Pikset teati
löövat kõrgematesse kohtadesse, puudest kõige rohkem kuuske. Pikse ajal ei võinud
olla palja peaga, sest juuksed tõmbavat äikest. Kui keegi oli pikselöögi
saanud, pidi ta maetama maa sisse, nii et vaid pea välja jäi, mis oli kaasa
toonud parema toibumise. Piksenool arvati olevat reaalne füüsiline ese. Ühel
juhul kirjeldati seda ümmargusena kui klaasipõhi, mida sai kasutada ka
rahvameditsiinis.
Ilmaendena tähendas müristamine vihma.
Mis on footon?
Footon füüs
kiirguse elementaarosake, elektronmagnetvälja kvant, gammakvant,
valguskvant (kiirgusenergia ühik).
Kasutatud
kirjandus:
VÄIKE
ENTSÜKLOPEEDIA 2002
ENEKE 4 Suurk-Y
http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/sugri/vadja/mytol/pikne.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84ike#V.C3.A4lk
Illustreeritud Lasteentsüklopeedia
(Dorling Kindersley)