Aids

 

Aids (Acquired Immune Deficiency Syndrome – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) ei ole üksik haigus, vaid tunnuste ja sümptomite kombinatsioon, mis tekib immuunsüsteemi kahjustuse tõttu. Seda tekitab HIV (human immunodeficincy virus

-          inimese immuunpuudulikkuse viirus) .

HIV identifitseeriti esmakordselt 1983. aastal ning kuulub retroviiruste gruppi. Need sisaldavad RNAd, HIV geneetilist materjali. Viirus nakatab ja hävitab immuunvastuses vajalikku rolli mängivaid rakke (CD4 – lümfotsüüdid), vähendades patsiendi võimet võidelda infektsiooniga.

 

HIV-raku välimine kiht on kaetud pinnavalkudega, mis suudavad siduda end teatud valgete verelibledega. See võimaldab viirusel siseneda rakku, kus ta muudab DNAd.

Esinemissagedus

Praeguseks hetkeks on kogu maailmas nakatunud HIVsse umbes 42 miljonit inimest ning Aids on põhjustanud miljonite inimeste surma. Ainult kõrges eas inimestele iseloomulikud seisundid, nagu südamehaigused, insult ja äge alumiste hingamisteede infektsioon, on põhjustanud rohkemate inimeste surma.

Aafrikas on HIV jõudnud epideemia mõõtmetesse ning aids on kõige tavalisem surmapõhjus. Aids oli 1998. aastal surmapõhjustajaks igal viiendal juhul.

Eestis oli 2005. aasta septembriks registreeritud 4898 HIV positiivset isikut. Neist 731 oli välja kujunenud aids. Ulatuslik HIV-epideemia algas 2000. aastal, enne seda registreeriti Eestis vaid üksikud HIVpositiivsed haiged. Eesti omapäraks on asjaolu, et praegu leviv epideemia on seotud peamiselt süstivate narkomaanidega, samuti see, et Eestis leviv tüvi on unikaalne, nn rekombinantne CRF06_cpx tüvi. Taoline tüvi on levinud seni valdavalt vaid Aafrikas.

Edasikandumine

HIV kandub inimeselt inimesele mitmel viisil :

• Kaitsevahenditeta seksuaalvahekord (vaginaalne või anaalne) nakatunud inimesega. Kondoomide kasutamine on ennetamise seisukohalt oluline
• Saastunud süstlad (narkomaanide seas või meditsiinilise ravi tõttu arengumaades).
• Nakatunud emalt lapsele kandumine enne sünnitust, sünni ajal või rinnaga toitmisel.

Vereülekande varustuse ja HIVga saastunud doonorverega nakatumine oli probleem minevikus, kuid praeguseks hetkeks on rangete kontrollmehhanismide ja uute tehnoloogiate juurutamine viinud selle ohu arenenud riikides miinimumtasemeni. Eestis domineerib süstivate narkootikumidega leviv HIV.

Ravi

Praeguseks hetkeks ei ole veel HIV-infektsiooni ravi. Paljud ravimid aitavad hävitada viiruseosakesi veres, aeglustades immuunsüsteemi kahjustumist.

 

 

Kasutatud kirjandus :

Pere Tervise-Entsüklopeedia

Pilt : http://www.aids-info.ch/bilder/schule_aids/jpg_bilder/koch6_2.jpg