KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA

1618-1648

Kolmekümneaastane sõda oli maailma esimene moodne sõda. Katoliiklaste ja protestantide vaheline konflikt muutus peagi võitluseks ülemvõimu pärast kogu Euroopas.

1618. aastal suurenesid Böömimaal pinged katoliiklaste ja protestantide ning Habsburgide ja teiste kuningakodade vahel. Püha Rooma riigi keiser Ferdinand oli 1617. aastal Böömimaa trooni pärinud ning 1619. aastal päris ta ka Austria. Selle ajani olid Habsburgid usuküsimustes neutraalseks jäänud. Böömimaa oli olnud pikka aega protestantlik riik, kuid Ferdinand oli katoliiklane ning ta tegi rumala otsuse, püüdes ka Böömimaale katoliiklust peale suruda. Selle tulemusena tõusid sealsed elanikud tema vastu üles.

1619. aastal kohtusid Prahas Püha Rooma riigi keisrit valivad saksa ülikud. Nad kõrvaldasid Ferdinand II Böömimaa troonilt ja seadsid tema asemel kuningaks protestandist Friedrichi. See vallandas rea sõdu, mida peeti peamiselt Saksamaa pinnal ja mis kiskusid kogu Euroopa järgmiseks 30 aastaks sõtta.

Esialgu võitsid Hispaania Habsburgide raha abil enamiku lahinguist katoliiklased. 1625. aastal liitusid protestantidega ka taanlased, kuid ilma silmanähtava eduta. Katoliiklastel oli kaks väljapaistvat väejuhti, krahvid Wallenstein ja Tilly, kelle väed võitlesid suurepäraselt ning 1629. aastaks olid protestandid tõelises hädas.

ROOTSI ASTUB SÕTTA

Friedrich põgenes ning Böömimaa kuningaks nimetati katoliiklasest Baieri prints Maximilian. Lahingutegevus liikus põhja poole. Wallensteini juhitud keisriväed said taanlastest jagu ning vallutasid Põhja-Saksamaa. Tundus, et miski ei suuda takistada Ferdinandil sakslastele katoliiklust peale surumast, kuni 1630. aastal astus sõtta protestandist Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Rootsi vallutas Põhja-Saksamaa tagasi, katoliiklased said tema käest Breitenfeldi ja Lützeni lahingus tõeliselt lüüa. Kuid lahingutele tuli ka lõivu maksta: Tilly hukkus Breitenfeldi ning Gustav II Adolf Lützeni all.

Prantsusmaa astus sõtta 1635. aastal, aasta pärast seda, kui rootslased olid Nördlingeni all lüüa saanud. Prantsusmaa peaminister kardinal Richelieu oli alati protestante toetanud, kuna oli Habsburgide ambitsioonide vastane. Samal aastal tõmbusid pankrotistunud ja lüüa saanud Saksa protestantlikud vürstid sõjast tagasi. Paljud sõdivad riigid vahetasid poolt ning konflikt muutus üha keerulisemaks. Prantslased tungisid Hispaania Habsburgidest jagusaamiseks katoliiklikku Baierisse ning Rootsi sai võitu Austria Habsburgidest. Kui prantslased ja rootslased olid valmis Baierit ära võtma ning ähvardasid Austriat, palus Habsburgide keiser rahu.

SÕJA TULEMISED

Pika sõja ajal oli kasutatud võimsaid relvi ning palgasõdurite vägesid. See oli kulukas ning põhjustas ka suuri purustusi. Sõjaväed rüüstasid terveid Saksamaa piirkondi ning vahetasid tihtipeale isegi poolt. Saksamaa oli varemetes, Madalmaad ja Šveits saavutasid iseseisvuse; Prantsusmaa, Rootsi ja Holland aga tugevnesid. Mõned riigid said maad juurde, teised aga kaotasid seda. Üks Saksa vürstiriik, Brandenburgi Preisimaa, tugevnes ning muutus aja jooksul üha tähtsamaks. Habsburgid kaotasid oma võimu ning Püha Rooma riik nõrgenes. Saksamaa killunes umbes 300 väikeseks vürstiriigiks. Paljud Euroopa valitsused muutusid ilmalikuks – see tähendab, et enam ei surutud alamatele oma religioosseid vaateid peale. Vestfaali rahu, millega Kolmekümneaastane sõda lõppes, oli esimene nüüdisaegne Euroopa rahuleping.

VÕTMEDAATUMID

1618-1620 Böömimaal mässatakse Austria ülevõimu vastu

1625-1627 Taani astub protestantide poolel sõtta

1629 Protestantidest sakslased on sõda kaotamas

1630 Sõtta astub Rootsi kuningas Gustav II Adolf ning vallutab Põhja-Saksamaa

1631 Tilly hävitab Magdeburgi linna

1631-1632 Protestandid saavutavad võidu Breitenfeldi ja Lützeni lahingus

1634 Protestandid saavad Nördlingeni all lüüa. Krahv Wallenstein tapetakse

1635 Protestantlikud sakslased sõlmivad rahu. Prantsusmaa astub sõtta

1645 Prantslaste ja rootslaste võidud Saksamaal

1648 Sõda lõpeb Vestfaali rahu sõlmimisega

KASUTATUD KIRJANDUS

*Õpilase ajalooentsüklopeedia

*Maailma ajalugu