VOLTAIRE
1694-1778
François-Marie Arouet sündis 21. novembril 1694. aastal Pariisis jõuka notari pojana ja käis aastatel 1704-1711 sealses jesuiitide kolleegiumis Louis-le-Grand. Ta katkestas juuraõpingud ja hakkas kirjanikuks. 1717-1718. a. istus Voltaire valitseja pihta suunatud satiiri pärast peaaegu aasta Bastille´ vanglas. Seal kavandas ta Vergiliuse “Aenesise” eeskujul eepose “Henriaad” (1723) ja tragöödia “Oidipus” (1718), mis toimus esimese teosena Voltaire´i pseudonüümi all ja mille esietendusega algas tema õukonnapoeedi karjäär. 1726. aastal läks ta ühe intriigi tagajärjel kolmeks aastaks Inglismaale pagendusse. Seal ilmunud “Filosoofilised kirjad”, mis vastandas kriitiliselt poliitilist olukorda Inglismaal ja Prantsusmaal, põletati 1734. aastal Pariisis avalikult ära, ja Voltaire pidi põgenema Lothringisse, kus elas 15 aastat Lunéville´i lähistel Cirey´ lossis markiis Emilie du Châtelet´ juures. Voltaire tegeles loodusteadusega, kommenteeris koos haritud markiisiga Newtonit ja Leibnizi ja pani tekstiga “Essee üldajaloost” (1756-1769) aluse tänapäevasele ajalookirjutusele, peale selle kirjutas ta veel näidendeid ja jutustusi. 1745. aastal nimetati ta Prantsusmaa historiograafiks ja võeti vastu Prantsuse Akadeemiasse. Pärast markiis du Châtelet´ surma oli Voltaire aastatel 1750-1752 Friedrich II juures Potsdamis. Alates 1755. aastast elas kirjanik Genfi järve ääres ja kirjutas seal “Candide´i”. Lisaks sellele tagi ta kaastööd Diderot´ ja d´Alemberti entsüklopeediale, andis nõu talupoegadele, pärisorjadele ja usulise tagakiusamise eest põgenejatele, rajas parkalitöökoja ja siidivabriku. Kolm aastat hiljem kolis ta Genfi lähedale Ferney mõisa, elas seal tänu relva- ja rahaäriga kogutud varandusele nagu feodaalhärra ja laskis oma vennatütrel ja metressil majapidamist juhtida, kandes ise endiselt hoolt talupoegade hea käekäigu eest. Voltaire kommenteeris ja kritiseeris arvukates publikatsioonides, esseedes, kirjades ja artiklites poliitikat, seadusi, ajalugu, teatrit, loodusteadusi ja filosoofiat (temalt pärineb mõiste “ajaloofilosoofia” ja ta kirjutas 1764. aastal ka filosoofia sõnastiku) ning võitles mõistuse, valgustuse ja inimõiguste eest. Samuti kirjutas ta näidendeid, lühiromaane, jutustusi ja muid kirjanduslikke publikatsioone. 1778. aastal pärast draama “Iréne” esietendust ülistati Voltaire´i Pariisis kui tolerantsi ja õiguse eest võitlejat. Voltaire suri 30. mail 1778. aastal Pariisis ja maeti esialgu Troyes´s. 1791. aastal viisid revolutsionäärid tema põrmu Panteoni.
KASUTATUD KIRJANDUS
*B. Sichtermann, J. Scholl “Romaanid”
*Maailma kirjanikke
*EE