ELU VENEMAA STEPPIDES

Venemaa stepid on laiaulatuslike, Euroopast 7500 km pikkuselt Aasiasse laiuvate rohtlaalade osaks. Linnud ja imetajad, kes veedavad siin vaid osa aastast ning need, kes siin aastaringselt elavad, on väga hästi kohastunud siinsete äärmuslike kliimatingimustega.

PALJU ERINEVAID KESKKONDI

Põhjapool paikneb metsastepp. Keskmise vööndi moodustab tüüpiline rohtlastepp, kus puid kasvab harva. Need alad olid sajandeis kasutusel karjamaadena, Praeguseks on paljud neist kohandatud intensiivseks põllumajandustoodangu kasvatamiseks. Mida kaugemale lõunasse, seda enam maastik muutub. Taimestik on harvem, pinnas liivasegusem, kuivem, mitte nii viljakas ning põllumajandustegevuseks täielikult sobimatu. Siin valitsevad kuumad ja kuvad suved ning külmad talved. Siin asuvad laiaulatuslikud kuiva, kollase mullaga alad. See stepi ja kõrbe vaheline vöönd läheb lõuna pool üle põuasteks kõrbealadeks.

ROHTLASTEPPIDE ASUKAD

Rohtlastepis kohtab mitmeid linnuliike. Üks kauneimaid neist on kahtlemata neitsikurg, kes pesitseb siin märtsikuus. Suur- ja väiketrapp, kes kunagi arvukad olid, muutusid siin järjest haruldasemaks. Röövlindudest elavad siin näiteks koopakotkas ja karvasjalg-viu, kelle territooriumid on äärmiselt ulatuslikud. Röövlinnud tiirutavad õhus ning vaatavad välja sobivat saaki, kelleks on harilikult pisiimetajad. Kevade lõpul ilmuvad steppi ka soo- ja kõrbe-loorkull, kes sügisel Aafrikasse naasevad, kuna nende põhitoiduks olevad närilised langevad talveunne.

Tähniksuslik – suur näriline oravlaste sugukonnast, elutseb maa-alustes urgudes ning on rohtlasteppide tüüpiline asukas. Siin esineb ka harilikku hamstrit, kes on kodudes peetavast kuldhamstrist suurem. Stepiümisejatest on siin arvukaim tavaümiseja. Veekogusid asustavad rohkearvulised lehe- ja kärnkonnad.

Kunagi oli siin arvukas ka saiga. Nende loomade hiigelsuured karjad liikusid enne talve saabumist lõuna poole ning naasid kevadel. Eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel õnnestus sel antiloobil justkui ime läbi väljasuremisest pääseda, mille oleks äärepealt kaasa toonud ülemäärane kontrollimatu küttimine ning mitmed erakordselt karmid talved. Tänapäeval elab saiga enamasti Aasiasse jäävatel aladel, ent ka Euroopas Volga ja Uurali jõe vahel elutseb elujõuline populatsioon.

LOOMADE ELU METSASTEPIS

Termin metsastepp tähendab ebakorrapäraselt laialipillutatud puuderühmade, peamiselt tammedega, kaetud rohuseid alasid. Põhja pool piirasid steppi algupäraselt metsad, ent paljud neist on nüüdseks maha raiutud, nende kohale aga on kerkinud aiad ja põllud. Metsasteppide tüüpilisteks elanikeks on nugis, mäger ja jänes. Varjupaiga on siin leidnud ka põdrad ja metskitsed, kelle algupärane keskkond – mets – on järk-järgult hävinud. Teatud aastaaegadel külastasid metsasteppi regulaarselt tarvased ja piisonid, kes tulid metsast välja värsket rohtu sööma. See aeg on nüüdseks minevikku jäänud. Tarvas on väljasurnud liik, piison elab aga vaid mõnel kaitsealal. Kanepi- ning ohakalind ja ööbik on steppides üldlevinud laululinnud. Rännete ajal peatuvad siin pääsu- ja mesilasenäpid ning teised Aafrika linnud.

ELU ÜLEMINEKUALADEL

Stepi ja poolkõrbe vahelistel kuivadel üleminekualadel kohtab põhiliselt närilisi.

Suurem osa neist on suguluses rohtlasteppe asustavate liikidega. Piirkonnad, mis rohtlastepis elutseva tähniksusliku jaoks liiga kuivad olid, hõivasid kolla- ja väikesuslik. Neid ei heiduta ei kuiv sügis ega pakaseline talv, kuna sel ajal magavad nad maa all talveund. Arvukad on siin tipikud, rohkearvulisim on neist kõrbetipik.

Närilised tõmbavad ligi kiskjaid ja röövlinde. Igal aastal pesitseb siin stepikotkas. Tuhkur ja stepituhkur on rohtlasteppides äärmiselt arvukalt esinevad kiskjalised kärplaste sugukonnast.

MUUTUV KLIIMA

Venemaa steppides esineb ekstreemseid temperatuuride erinevusi. Kuivades piirkondades valitsevad suveperioodil leitsakuid ning 40ºC varjus pole midagi erilist. Talvel langeb temperatuur samades kohtades kõvasti alla nulli.

Sarnane seis on sademetega kõigis kolmes biotoobis – metsades, steppides ja poolkõrbetes. Keskmine sademete hulk aastas kõigub 250-750 mm vahel, ent see hulk jaguneb väga ebaühtlaselt.

Kõige niiskemal aastaajal tuleb sademeid sageli 3-4 korda rohkem kui põuastel kuudel. Kui sademeid on äärmiselt vähe, lõõtsuvad stepi kesk- ja lõunaosa kohal tugevad tuuled, mis mõjuvad hästi rohu kasvamisele, ent piiravad puude kasvu. Tuuled kiirendavad vee aurustumist maapinnalt ning seetõttu pole muld piisavalt niiske, mis võimaldab siin kasvada vaid vähestel puuliikidel.

Teisest küljest võivad need tuuled, olles liiga tugevad, maha murda noori puid, mis pole veel piisavalt sügavale juurdunud. Rohttaimed on paremas olukorras, kuna nende juured ulatuvad sügavale maa sisse ning on omavahel ühenduses risoomide abil. Seetõttu piisab neile vähem niiskest pinnasest.

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*Loodusentsüklopeedia

*Õpilase entsüklopeedia