VASK

Vask on pehme punakaspruun tahke metall, mida kasutatakse tema painduvuse pärast laialdaselt alates umbes 3000. aastast eKr; ja palju hilisemast ajast tema omaduse tõttu elektrit juhtida.

 

Looduses leidub vaske nii ehedal kujul kui ka ühenditena vasemaakides ja mineraalides.

Puhas vask sulab 1083º C, mis teeb hõlpsaks tema valamise vormidesse. Vask on samuti väga plastiline, mis teeb lihtsaks tema sepistamise. Selle tulemusena kasutatakse vaske terve rea esemete valmistamiseks nagu mündid, kööginõud ja ornamendid.

Kuigi puhas vask on paljudeks otstarveteks liiga pehme, moodustab ta teiste metallidega segatult kõvu ja tugevaid sulameid nagu messing ja pronks. Messing on tina ja vase sulam. Pronks sisaldab tsinki.

 

VASE OMADUSED

Vaske kasutatakse laialdaselt elektritööstuses, kuna ta on suurepärane elektrijuht ja teda võib pressida ja tõmmata isegi nii peenikesteks traatideks, mille diameeter on 0,025 mm.

Vasktraate kasutatakse nii majapidamise elektriahelates kui ka elektrikaupade juhtmestamisel. Elektromagnetid, generaatorid ja mootorid sisaldavad samuti sageli vasktraatidest mähitud mähiseid.

Vase ja messingi painduvus teeb nad ideaalseks materjaliks veevärgi torustike jaoks.

Vask ei reageeri teiste elementidega nii kergesti nagu raud. Kusjuures vask korrodeerub niiskes õhus aeglasemalt kui raud. Aja jooksul kattuvad punakaspruunid vaskkujud ja katused rohelise paatina korraga. See kord on vaskkarbonaat. Ta moodustub, kui vask reageerib õhus leiduva niiskuse ja süsinikdioksiidiga.

 

VASE VALMISTAMINE

Vase maak kaevandatakse ja seejärel jahvatatakse terakesteks. Maak segatakse veega ja jahvatatakse kuulveskis väikesi osakesi sisaldavaks lobriks. Lobrit kuumutatakse ahjus, et saada sellest jämedat metallilist vaske. Seejärel vask puhastatakse elektrolüüsi abil nii, et saadakse üle 99,9 %-ne puhtus. Vase tootmise viimane järk koosneb vase sulatamisest ja valamisest valuplokkideks, varbadeks, kangideks ja valtstoorikuteks. Valtstoorikud on vaseplokid, mida kasutatakse vasktorude ja –torustike valmistamiseks.

     Malahhiit

 

Malahhiit on vasemaak.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*Õpilase teadusentsüklopeedia

* D. Kindersley “Illustreeritud laste entsüklopeedia”

*www.ut.ee/BGGM/ miner/malahhiit.html