TÜHERMAAD

Mahajäetud tööstuspiirkonnad ning hüljatud prügilad on näide inimese halvimast vahelesegamise vormist looduskeskkonda. Aja jooksul niisugused alad aga taastuvad ning mõnedesse paikadesse võidakse rajada koguni kaitsealad.

Mahajäetud karjäärides, prügimägedel ning tühermaadel tekivad sageli imetlustäratavad taime- ja loomakooslused, kes elavad kenasti teineteise kõrval.

LOOMAD JA LILLED

Harilikult hakkavad tühermaadel ja varemehunnikutel kõigepealt kasvama keskkonnale väga väärtuslikud taimeliigid. Näiteks põldohakas, võilill ning ristirohi on pidevalt levivad liigid, mis pakuvad paljudele loomadele toitu ja varjupaika.

Hoiatusvärvusega musta- ja kollasekirjud päevakoera röövikud kasutavad toiduks ristirohu mürgiseid lehti. Silmiksuru suured röövikud esinevad näiteks pajulillel ja madaral.

Ainus putukariigi esindaja on siin kakstäpp-lepatriinu. Tema musta värvi punaste täppidega vorm on rusuhunnikutes ning varemetes sagedasem kui tüüpiline punane, kahe musta värvu täpiga.

Söötis aladel elutsevad sageli metsistunud kasside kolooniad, kes toituvad jäätmetest või toidust, mida inimesed neile annavad, samuti püüavad nad rotte ning hiiri. Kassipojad sünnivad soojades kohtades, näiteks sooja õhuga täidetud kanalites või autovrakkides. Vahel peavad siin jahti ka rebased ning tuuletallajad.

TÜHERMAAD LINNADES

Linnades paiknevad tühermaad tekivad harilikult varemetes, majadevahelistes tühimikes või mahajäetud tööstuspiirkondades. Siis, kui need alad saatuse hooleks jäetakse, seavad end seal üsna peatselt sisse mitmesugused loomad. Hoonestamata aladel, mida varem kasutati parkimisplatsidena või raudteede umbharudel elutseb hulgaliselt mitmesuguseid taimi ja loomi.

Esimesena ilmuvad harilikult taimed. Isegi saastunud ja mürgitatud kohtadesse kannab tuul lähedalasuvatest parkidest ning põldudelt vilju ja seemneid, mis soodsates tingimustes idanema ning kasvama hakkavad. Kui on kasvanud juba piisaval hulgal taimi, ühinevad nendega väikesed taimetoidulised putukad ning niiviisi tekib külluslik toiduallikas mitmesugustele lindudele ning pisiimetajatele. Juhul, kui elutingimused ei muutu liiga kiiresti või oluliselt, ning kui inimene taas vahele ei sega, areneb tühermaadel teatud aja möödudes välja mitmekesine kooslus.

AHERAINEMÄED

Kaevandamise käigus ladestatakse jääkained sageli kaevanduste lähistele. Niiviisi tekivad niinimetatud aherainemäed, mida kohtab näiteks Kirde-Eestis, kus kaevandatakse põlevkivi. Rohu, püsikute ning puude, peamiselt kase- ja lepaseemned, satuvad tuulega aherainehunnikutele, kus need üsna pea idanevad ning loovad uue keskkonna paljudele loomadele. Kasvavad taimed pakuvad külluslikku toitu ja varjupaika imetajatele.

Turvalise varjepaiga leiavad siin küüliku ning paljud pisinärilised, kes langevad hiljem rebaste ja tuuletallajate saagiks. Taimi täis kasvanud aherainemäed muutuvad järk-järgult maastiku osaks.

PRÜGILAD

Esmapilgul ei jäta prügilad loomi ligitõmbavate paikade muljet. Prügi ladestamise kohad aga varustavad tegelikult paljusid loomi rikkaliku toiduga. Üldtuntud on näiteks vaatepilt hakkide ning kajakate parvedest, peamiselt naerukajakate või ranniku läheduses hõbe- ja merikajakate omadest, kes tiirlevad prügimägede kohal ning kammivad toodud prügi läbi.

Neil aladel kasvab küllaltki huvitavaid taimeliike, näiteks kuukress, kuningakepp ja vägihein. Taimede kärbumise käigus, mis leiab aset prügila alumistes osades, tekib hulgaliselt soojust, seetõttu kasvavad prügimägedel niisugused taimed, mis armastavad soojemat kliimat, näiteks reseeda ja kanep. Soojus meelitab ligi samuti hiiri, sisalikke ja vaskusse, kes siin talvituvad. Pisinärilistele ning rottidele järgnevad metsistunud kassid ja rebased, kellele need loomad on kerge saak.

Prügimägede kohal passivad saaki ka näiteks tuuletallajad. Prügilates ilmuvad vahel välja ka mitmed kilgiliigid, toakilk on aga prügimägede püsiasukas. Kaasajal hakkavad aga ka prügilad muutuma lindudele-loomadele elamiskõlbmatuks kohaks.

Prügilas kasutatav nüüdisaegne tehnika võimaldab prügi hästi tihendada, millega välditakse näriliste pesitsemist ja vähendatakse lindudele kättesaadava toidu hulka.

SÖÖTIS MAADE REKULTIVEERIMINE

Linnades või teede ja maanteede ääres paiknevad kesapõllud on väga head kohad haljastamiseks.

Maal kasutavad niisuguseid alasid harilikult põllumehed, kes vähemalt niidavad neid regulaarselt. Nii maal kui linnas aga on raske ahvatleda neile aladele loomi. Pinnas on seal tavaliselt kas liiga happeline või mürgitatud. Sellele vaatamata eksisteerib mitmeid taimeliike, näiteks väike leeder (Sambucus ebulus), mis kasvavad niisugusel pinnasel üsna kiiresti.

Keskkonnakaitsjad ning teised spetsialistid otsivad kogu aeg kiirema rekultiveerimise võimalusi. Selleks võib olla näiteks keskkonnareostusele vastupidavate taimeliikide kasvatamine, viljatu pinnase katmine puhta mullakihiga või taimede kunstlik külvamine..

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*Loodusentsüklopeedia