Teine maailmasõda
Euroopa teise maailmasõja eel
Rahvasteliit ei suutnud 1930. aastateks enam suurriike vaos hoida. See innustas Jaapanit, Saksamaad, NSV Liitu ja Itaaliat uusi vallutusi kavandama. Itaalia eesmärgiks oli muuta Vahemeri oma sisemereks, NSV Liit tahtis maailma kommunistlikuks muuta, Jaapani soov oli vallutada Ida-Aasia alad ja Saksamaa nõudis eluruumi.
Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936. aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938. aastal, kui Austria liideti Saksamaaga.
Hitleri plaanid sellega aga ei piirdunud ning juba võttis ta eesmärgiks vallutada Tšehhoslovakkia ning Poola. Tšehhoslovakkia valmistus sõjaks Saksamaa vastu Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased ja Suurbritannia seadis valmis sõjalaevastiku, ettevalmistusi saabuvaks sõjaks tehti ka Saksamaal. Lahenduse olukorrale leidis aga Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mille kohaselt lootis ta vältida Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aasta 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa (sunniviisiliselt ka Tšehhoslovakkia) Müncheni kokkuleppe, mille kohaselt pidi Sudeedimaa minema Saksa okupatsiooni kätte. Mõned alad, kus elasid poolakad ja ukrainlased, jagati vastavate riikide vahel.
1939. aasta kevadel tungisid saksa väed Tšehhoslovakkiasse ja vallutasid selle. Tšehhimaa võeti Saksamaa kontrolli alla ja Slovakkiast sai Saksamaa vasallriik. Sama aasta kevadel tahtis Saksamaa ka Poolalt Gdanskit ning okupeeris Leedult Klaipeda.
Peale Tšehhoslovakkia vallutamist said lääneriigid aru, et järeleandmistega Hitlerit ei soosi. Hitler oli eesmärgiks võtnud vallutada Poola ja Poolale pakkus teisalt abi NSV Liit, mis tahtis tegelikult Poola territooriumit enda valdusesse. Poola sooviks oli aga jääda iseseisvaks.
Molotovi-Ribbentropi pakt
Alates 1939. aastast hakkasid NSV Liidu, Saksamaa suhted paranema. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu minister Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop alla Vene-Saksa mittekallaletungilepingule, mida tuntakse ka Molotov-Ribbentropi nime all. Lepingu avalik punkt oli mittekallaletungileping Saksamaa-Venemaa vahel, kuid avalikustamata jäi pakti salajane protokoll, mille kohaselt jagasid mõlemad suurriigid huvipiirkondi Salajase protokolli kohaselt läksid NSV Liidule Soome, Eesti, Läti, Leedu idaosa, Poola idaosa ja Bessaraabia. Saksamaale kuulusid pakti alusel Poola- ja Leedu lääneosa.
Molotovi-Ribbentropi paktiga kaasnesid suured eeldused uue sõja puhkemiseks. Saksamaa sai rünnata Poolat, ilma, et NSV Liit oleks teda takistanud, NSVL sai oma territooriumit laiendada läänes.
Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine
Teise maailmasõja puhkemise põhjused
Teise maailmasõja puhkemisel on mitmeid põhjuseis. Euroopa puhul võiks muu hulgas nimetada järgmiseid:
Poliitilised eeldused
Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada. Saksamaa ning NSVL olid muutnud suuremaks ja tugevamaks ning püüdsid Euroopat vallutama hakata.
Majanduslikud eeldused
Saksamaa tahtis hakata arendama sõjatööstust, et saada majanduslikult heale järjele, NSVL asus aga tugevdama sõjaväge.
Ideoloogilised eeldused
Saksamaa vajas oma rahvale eluruumi, mida tuli hakata hankima naaberrahvastelt, NSV Liit tahtis muuta kogu maailma kommunistlikuks.
Teise maailmasõja algusaastad
Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poola. Hitler küll lootis, et lääneriigid tema vallutustesse ei sekku, kuid juba 3. septembril 1939. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja.
17. septembril 1939. aastal sisenes Poola ka Stalini sõjavägi, asudes vallutama Poola idaosa. Poola alistati kahe nädalaga ning peagi kuulus NSV Liidu koosseisu ka Leedu.
1939. aasta novembris algas NSV Liidu-Soome vaheline Talvesõda, kus Soome suutis küll säilitada iseseisvuse, kuid pidi Venemaale loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeriti NSV Liidu poolt Baltimaad ja Rumeenialt võeti ära Bessaraabia.
1940. aastal alustas vallutusi ka Saksamaa. Hitleri võimu alla langesid Taani, Norra, Belgia, Holland ja Luksemburg. Alguse sai sõda Prantsusmaaga, kus sakslased jäid peale. 22. juunil aastal 1940. sõlmiti Compiegne metsas Prantsusmaa-Saksamaa vaheline vaherahu, mille kohaselt läks kaks kolmandikku Prantsusmaast Saksa alla, kusjuures ühel kolmandikul Prantsusmaal oli juba Saksa-sõbralik valitsus.
Sõda Inglismaa vastu
Peale Prantsusmaa vallutamist oli Suurbritannia ainus Saksamaa-Itaalia vastu võitlev riik. Hitleri plaan Suurbritanniasse meredessanti valmistada kukkus läbi ning peagi alustati õhurünnakud Inglismaa vastu, mille eesmärgiks oli hävitada brittide sõjatööstus. Vastane osutas ägedat vastupanu ning Hitler jätkas meresõjaga, mille käigus hävis suur hulk Inglise laevastikust. Ka raketisõjaga ei suudetud Suurbritanniat allutada ja Saksamaa pidi loobuma brittide vallutamise kavast.
Saksamaa liitlased
Inglismaad Hitleril vallutada ei õnnestunud, selle asemel hakati Berliinis välja töötlema NSV Liitu tungimise kava. Soojenesid ka sidemed Itaalia ja Jaapaniga, kellest said Saksamaa liitlased. 1940. aasta sügisel sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel kolmikpakt, mille kohaselt lubasid suurriigid üksteist sõjas toetada.
1940. aasta sügisel tungis Itaalia Kreekasse, et seda vallutada. See plaan läks aga nurja, kuna kreeklased osutasid tugevat vastupanu. Itaalia kutsus appi saksa väed, kes vallutasid lisaks Kreekale ka Jugoslaavia. 1941. aasta suveks olid Itaalia ja Saksamaa kokku vallutanud 12 Euroopa riiki. Vallutatud riikides kehtestati range okupatsioon ja hakati teostama juutide hävitamise kava, mille tagajärjel suri miljoneid juute.
Suur Isamaasõda
Kuigi mittekallaletungilepinguga lubasid mõlemad suurriigid teineteisele mitte kallale tungida, ei kavatsenud kumbki pool sellest lepingust tegelikult kinni pidada. 1941. aasta 22. juunil ründas Hitler NSV Liitu. Algas sõda, mis Venemaal kannab nime Suur Isamaasõda. Saksamaa tungis üha kaugemale Venemaale ning lõpuks jõuti välja ka Leningradini ka Moskvani. Moskva alla toimus suur lahing, millega punaarmee saksa väed taganema pani.
Kasutatud kirjandus:
„Lähiajalugu“
„Euroopa ajalugu“
