TARBI VETT SÄÄSTLIKULT
Vesi on üks olulisemaid loodusvarasid. Veeta
ei saaks olla ka elu. Veest sõltub vähemal või suuremal määral kõigi
elusorganismide elutegevus. Kuid inimesel on suurim mõju meie planeedi
veevarudele. Joogi ja söögiga tarbib inimene päevas vaid paar liitrit vett.
Enamus vett kasutatakse majapidamises ja tööstuses. Keskmine tartlane tarbib
näiteks 80 liitrit vett päevas.
Maakeral leiduvast veest 96,5% on merevesi ja
kõigest 2,53% magevesi. Mageveest on 30,1% põhjavesi; 0,34% pinnavesi (jõed,
järved) ja 69,56% liustikud, jäämäed ja lumi.
Joogiveena kasutatakse peamiselt põhjavett.
Tartus näiteks kasutatakse veevärgis 100%-liselt põhjavett. Enamus sellest
läheb paraku solgiveena kanalisatsiooni. Maailmas kehtestatakse nii joogivee
kvaliteedile kui solgi puhastamisele üha rangemaid nõudeid. See tähendab aga
paratamatult vee hinna tõusu.
Maailmas suureneb pidevalt rahvaarv, mistõttu
veekogus ühe inimese kohta väheneb. Juba praegu on mitmeid piirkondi, kus puhast
joogivett napib. Puhastamata ja kontrollimata vee tarbimine võib kaasa tuua
raskete nakkushaiguste (düsenteeria, koolera, kollatõbi jt.) leviku.
Kõige rohkem kulutab inimene aga vett
tööstuslikus ja põllumajanduslikus tootmises. Näiteks:
1 tonni nisu tootmiseks kulub 4500 tonni vett;
1 tonni liha tootmiseks kulub 20 000 tonni
vett.
1 auto tootmine kulutab 400 tonni vett
1 tonni paberi tootmine 250 tonni vett
1 tonni bensiini tootmine 180 tonni vett.
Sellega kaasneb veel veekogude ja vahel ka
põhjavee reostumine.
Veevarude kaitseks on maailmas vastu võetud
mitmeid rahvusvahelisi õigusakte. Ka igas riigis on oma seadused. Nii kehtib
Eestis praegu “Veeseadus”, mis võeti vastu 1994 aastal (hiljem on tehtud
parandusi ja muudatusi). Õiguslikult saab reguleerida vee otstarbekat
kasutamist tootmistegevuses. Kuid vett peaks otstarbekalt kasutama ka iga
inimene oma igapäevases tegevuses.
Kasvavate keskkonna- ja sotsiaalprobleemidega
toimetulekuks on loodud tegevuskava 21. sajandiks – Agenda 21. Ülemaailmne
Agenda 21 (säästva arengu tegevuskava aastani 2030) võeti vastu Stockholmis
1992. aastal. Järgnevalt võeti vastu Agenda 21 erinevatel tasanditel (näiteks
Euroopa, regionaalsel ja Eesti tasandil ning kohalikul tasandil säästva arengu
tegevuskavad).
Ülemaailmsel tasandil on säästva arengu
põhimõtte eesmärkideks nii ressursside (sealhulgas ka vee) kaitse ja
majandamine, kui ka inimese elukvaliteedi parandamine põhiliste eluvajaduste
rahuldamise kaudu (st ka puhta joogiveega varustamist).
Nii põllumajandus kui inimasumid tarvitavad
suurtes kogustes vett ning see vajab puhastamist. Tänapäevased kontsentreeritud
ning intensiivsed veepuhastustehnoloogiad on energiamahukad ning kallinevad
järjest. Ka säästlikkus keskkonna suhtes on vaid tinglik: puhta vee saamiseks
põletatakse süsihappegaasiks nii jääkvee orgaanilised jäätmed kui ka
kütteained.
Eesti looduslikes tingimustes oleks
otstarbekam teistsugune veepuhastustehnoloogia – märgalapuhastid.
Vee säästlik tarbimine koduses majapidamises
Keskkonnateadlikkusel on oluline osa selles,
kui keskkonnasõbralikult inimesed käituvad oma isiklikus elus ja koduses
majapidamises. Keskkonnateadlikkus tähendab inimese teadmisi
keskkonnaprobleemidest, inimese ja keskkonna vaheliste suhete ja mõjude
mõistmist ning nendega arvestamist praktikas.
Vee säästva tarbimise seisukohast on oluline
eelkõige vältida vee asjatut raiskamist. Näiteks tuleks veekraani avada ja
sulgeda vaid vajadusel (hambaid pestes ei pea vesi kraanist kogu aeg jooksma).
Oluline on lasta korda teha tilkuvad kraanid ja lekkivad loputuskastid. Kui
kraanist tilgub 10 sekundi jooksul 12 tilka vett, siis päevas teeb see 21, 6
liitrit, aastas aga 8 kuupmeetrit. Lekkiva loputuskasti korral läheb päevas
raisku 550 liitrit ja aastas umbes 200 kuupmeetrit vett.
Veekulu vähendada aitab ka energiasäästlike
dušikomplektide ja veeloputuskastide paigaldamine. Kui loputuskasti veevoolu
hulka pole võimalik reguleerida, saab siiski vähendada kasutatava vee hulka,
pannes loputuskasti veega täidetud plastikpudeli või koti.
Ka nõusid või pesu käsitsi pestes tuleks seda
teha kausis, mitte voolava vee all. Vesi, mis voolab kraanist ajal, kui
oodatakse selle soojenemist, tuleks koguda ämbrisse ja kasutada hiljem näiteks
taimede kastmiseks.
Puhastus- ja pesuainetena tuleks eelistada
neid, mis on keskkonnasõbralikumad. Tööstuslike puhastusvahendite koostisesse
kuuluvad abrasiivained, happed, alused ja pleegitajad. Keskkonnasõbralike
ainetena võiks nende asemel kasutada näiteks soola, äädikat, sidrunhapet,
söögisoodat, booraksit jne.
Ka see, kui tarbime vähem paberit
(pabertoodete asemel riidest salv- ja käterätikud, mähkmed, kotid jms);
kasutame rohkem mitmekordselt kasutatavate pakenditega tooteid (klaastaara
plastmassist pudelite asemel jne) ning eelistame jalgsi, jalgrattaga või
ühistranspordiga liikumist isikliku auto kasutamisele, aitab kaasa keskkonna
säästmisele, sealhulgas ka vee säästlikule tarbimisele.
Kasutatud kirjandus
Kohler, V., Kodune salvkaev säästab loodust ja
raha. Tartu Postimees, 9.detsember 2002
Kohalik Agenda 21,SEI väljaanne nr 2, Tallinn
2000
Munter, R. Keskkonnakaitse meetodid, Tallinn
1988
Prokop, M.K. Majanda roheliselt, Tallinn 1995
Tartu Vesi, Tartu veevärgi kliendileht,
4.oktoober 2002