SATURN
Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere.
Suuruselt teine ja Päikese poolt kuues planeet Saturn on gaashiid, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Neid pilvemoodustusi ümbritseb udu, mis peidab tormist ilmastikku enda all. Mõned ilmastikuhäired on nähtavad ka Maalt. Umbes kolm korda sajandis häirivad planeedi pinda raevukad tormid. . Need on nähtavad heledate laikudena planeedi ekvaatori läheduses.
Kolm Saturnile saadetud kosmosesondi on meile selle planeedi kohta paljut õpetanud. “Pioneer 11” oli 1979. aastal esimene, järgnesid “Voyager 1” ja “Voyager 2”aastatel 1980-1981. Nad said üksikajalikku informatsiooni mitte ainult planeedi kohta, vaid vaatlesid ka rõngaste süsteemi ja avastasid 12 kuud. Kosmoselaev “Cassini” on praegu teel Saturnile. Saabudes sinna 2004. aastal, hakkab ta tiirlema ümber Saturni ja uurib seda 4 aastat, ning saadab Titani atmosfääri väikese sondi.
SATURNI RÕNGAD
Kõik neli gaashiidu on ümbritsetud rõngaste süsteemiga, kuid Saturnil on see kõige ulatuslikum ja tähelepanuväärsem See lai, kuid õhuke süsteem paistab olevat jagatud mitmetesse laiadesse rõngastesse, kuid igaüks neist koosneb tuhandetest kitsastest eraldi rõngakestest. Iga rõngakese moodustavad jäätunud kivimitükid, mis ulatuvad tillukestest kübemetest majasuuruste rahnudeni. Rõngaste süsteem on kohati ainult meetreid paks, kuid ulatub peaaegu 500 000 kilomeetri kaugusele – kaugemale kui meie Kuu Maast.
Rõngad pole nii vanad kui planeet. Arvatakse, et nende vanus on ainult mõnisada miljonit aastat ja nad on jäänukid kuust või komeedist, mis laiali rebiti. Saturni pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes kaldu, mistõttu rõngad on näha erinevate nurkade all. Igal Saturni tiirul ümber Päikese on rõngad kaks korda näoga meie poole ning kaks korda servaga, kadudes siis vaateväljast.
SATURNI KUUD
Saturnil on vähemalt 18 ja tõenäoliselt üle 20 kuu. Loodetakse, et “Cassini” leiab üles väiksemad kuud. Saturni suurim ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Titan on ainus teadaolev kuu, millel on atmosfäär – põhiliselt koosneb see lämmastikust. Kõige väiksem, Pan, on läbimõõdult ainult 20 km ringis. See on üks sõrmedel loetavatest kuudest, mis tiirleb ümber Saturni välise rõngassüsteemi sees.
KASUTATUD KIRJANDUS
*Õpilase teadusentsüklopeedia
*H. Eelsalu “Astronoomialeksikon”