ELU RIFT VALLEY'S

 

Aafrika Rift Valley, suur tektooniline nõgu, tekkis maakoore nihkumise ja pragunemise läbi, mis puudutas mandrit kogu tema pikkuses. Hiiglaslikud jõud vormisid seda orgu miljoneid aastaid.

Rift Valley hõlmab Aafrika idaosas mitmeid erinevaid keskkondi: hiiglaslikke kraatreid, järskude kaljudega ümbritsetud kiltmaid ning orge. Niisuguses biotoopide virrvarris elutseb arvukalt loomaliike.

 

PÕHJAST LÕUNASSE

Suur tektooniline nõgu (Great Rift Valley) laiub enam kui 7000 km suurusel alal. Mõnedes kohtades on Rift Valley oru laius peaaegu 40 km ning seda ümbritsevad järsud kaljud. Teistes kohtades pole piirid nii selged ning ulatuvad 400 kilomeetrini. Rift Valley org algab tegelikult Aasias Türgi lõunaosas Tauruse mägedes ning ulatub piki Jordaaniat kuni Araabia mereni. Selle piiridesse jääb ka Surnumeri, Akaba lähistel ulatub see aga Punase mereni. Org kulgeb läbi Etioopia, moodustades viljatu Afari astangu ning suundub edasi piki Etioopia mägesid, kus ta läheb üle kiltmaaks. Edasi kulgeb see läbi Kenya ja Tansaania mägede, madalike ning järvede. Ligikaudu 700 km Ugandast läänes paikneb järgmine Rift Valley haru. Mäetippude ja järvede ahelik piirneb siin Kongo, Tansaania ning Malawiga. Siin asuvad ka suured Tanganjika, Malawi, Baringo ja Hanningtoni järved. Nõo lõunatipp moodustab aga Sambesi jõe oru.

 

KILTMAAD JA KRAATRID

Mõningad mäed, nagu näiteks Kenyas asuva Mau mäe järsud küljed tekitavad järske astanguid, teised aga ühinevad ahelikeks või kujutavad endast tüüpilisi vulkaanilist päritolu mägesid. Aafrika mäetipud on sobivaks elukohaks loomadele, kes on suutelised ronima mööda paljaid ja järske kaljusid.

Niisugused loomad on näiteks kaljudamaanid ning kaljunukkidel pesitsevad linnud, näiteks suur-konnakotkas. Külmas mäeõhus veeaur kondenseerub, seetõttu sajab nendel aladel sageli vihma. Niisked džunglid ning bambusetihnikud on sobivaks elukeskkonnaks paavianidele ja nektarilindudele. Kõrgematel mäetippudel, kus valitsevad jääkülmad ööd, esineb soid ja turbarabasid, õilmitsevad puitunud lobeeliad – hiigelsuurte õitega taimed. Mitmed tüüpilised mäestikuliigid esinevad aga väga piiratud aladel. Näiteks Etioopia mägiaasadel, metsapiirist ülalpool, elutsevad njaalad ning kabrikud.

 

JÄRVED

Aafrika Rift Valleys leidub ligikaudu 30 suurt ning 11 väga erilist järve. Mõned neist on kitsad, pikad ja väga sügavad. Tanganjika järvel on sügavust 1470 m ning see on sügavuselt teine järv maailmas. Teised järved on laugjad ja kõrkjatesse kasvanud, kolmandad aga kuivavad põuaajal täielikult. Mitmed järved on mageveelised, mõningad soolased, ent esineb ka soodajärvi, nagu näiteks Natron. Suurem osa loomi pole liiga kõrge leeliseliste ainete sisalduse tõttu võimelised soodajärvedes elama. Vaatamata sellele on need tingimused suurepärased lemmelile, mis soodajärvedes kiiresti paljuneb. Lemmel on ideaalne toit loomadele, kes suudavad selle veest kätte saada, sealjuures kibedat vett alla neelamata. Lemmelist toituvad miljonid flamingod. Mageveejärvede lindude maailm on tähelepanuväärselt mitmekesine, näiteks Naivasha järvel kohtab pelikane, toonekurgi, jäälinde ja partlasi. Siin elutsevad ka jõehobude karjad. Suured lääneosa järved on kalarikkad, seal elab sadu liike. Arvukaim on kirevahvenlaste esindus.

 

SAVANNID

Suurem osa Aafrikast on kaetud savannidega. Vulkaaniline tegevus Rift Valleys avaldab soodsat mõju taimede kasvule. Suur osa Serengeti ja Tansaania steppidest kasvab vulkaanituhal, millel puud ei ole võimelised juurduma, ent mis on suurepärane kasvukeskkond rohttaimedele.

Ngorongoro ja Serengeti on tänapäeval Tansaania rahvuspargid. Siin elavad gnuud, sebrad, gasellid, ninasarvikud ja elevandid. Rohusööjatele peavad jahti lõvid, gepardid, leopardid ja hüäänid, kellele järgnevad šaakalid ka kaeluskotkad.

 

KUIDAS RIFT VALLEY TEKKIS

Aafrika suur nõgu, Rift Valley org, on kordumatu loodusnähtus – suurim tektooniline nõgu Maa pinnal. Eksisteerib ka teisi tektoonilisi nõgusid, ent need on palju väiksemad või paiknevad merepinnast allpool, kus nad pole meile nii nähtavad ega ligipääsetavad.

Oletatakse, et suur murranguvöönd on maakoore osa, mis varises kahe rea pagude ja murrangute vahel sisse. Varisemisel pressiti mõned tema osad kokku ning need moodustasid väiksemaid astanguid ja külgi. Siiamaani pole selge, mispärast nii suur osa maakoorest sisse varises. Tõenäoliselt tõugati ümbritsev kiht ülespoole, tänase oru põhi aga moodustab Maa pinna esialgse taseme.

Tektooniline nõgu ei tekkinud üleöö, selle moodustumine toimus arvatavalt 40 miljoni aasta vältel. Veel tänapäevalgi toimub selles piirkonnas maavärinaid ning alade väiksemaid sissevarisemisi. Mitu vulkaanikraatrit paiskavad pidevalt välja suitsu ja tuhka. Nõo põhi on tavaliselt kaetud laava ja räbuga, mida selle kõrbepiirkonna kliimatingimused pole veel suutnud tasaseks siluda.

Paljudes kohtades on vulkaaniline tegevus nii intensiivne, et hiiglaslikud laavamassid ulatuvad kuni kolme kilomeetri kõrgusele. Baringo ja Haningtoni ning Niasa ja Natroni järvenõgude kohal kõrgub vulkaaniline ala koos seitsme, hiigelsuuri kraatreid moodustava vulkaaniga. Suurim neist on Ngorongoro, mille kraatri läbimõõt on 25 kilomeetrit.

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*Loodusentsüklopeedia

* http://news.bbc.co.uk/media/images/38693000/jpg/_38693477_rift_valley.jpg