Rahvuslik
liikumine Soomes 19. sajandil
Suurvürstiriik
Aastail 1808-1809 vallutas Venemaa Rootsi Kuningriigilt tema idaala ja
Soomest sai Vene keisririigi autonoomne osa- Soome Suurvürstiriik. Maa
valitsejaks oli Vene keiser Aleksander I, kes võttis endale Soome suurvürsti
tiitli. Keisri esindajana määrati ametisse kindralkuberner.
Rahvuslik ärkamine
Rahvuslik ärkamine eitas keskendumist üksikisikule ning kõrvalejätmist
maisest elust ja selle rõõmudest. Soome rahvuslik ärkamine sai alguse
üleeuroopalikest mõttevooludest. Kui usuline ärkamine oli liikvele raputanud
talupojad ja alamvaimulikud, siis prantsuse valgustusideed ja saksa romantism
köitsid soome-rootsi haritlasi. Romantismile oli omane huvi rahva ajaloo ja
rahvaluule vastu. 19. sajandi algul leiti Turu ülikoolis, et soome rahvuse
säilitamiseks ja arendamiseks tuleb tundma õppida soome mütoloogiat ja soome
keelt.
Tuntuim soomemeelsuse eest võitleja 19. sajandi I veerandil oli Adolf Ivar
Arwidsson, kellelt pärineb üleskutse: „Me ei ole rootslased, venelasteks ei
tohi me muutuda, olgem siis soomlased!“
Aastail 1810-1820 pandi alus soome rahvaluule kogumisele ning avaldamisele.
Turu linna romantikutel tuli mõte, et soome rahvalauludest saaks teha eepose.
Mõte ootas teostajat, eriti pärast seda, kui hakkas ilmuma Zacharias Topeliuse
koostatud „Soome vanu rahvalaule“.
Samaaegselt soomlaste rahvustunde ärkamisega toimusid tähtsad muutused ka
majanduses. Seni Ida-Soomes valitsenud alepõllundus jõudis 1830. aastatel
kriisi. Alepõllunduseks sobivad kuusemetsad ei suutnud pideva põletamise tõttu
enam taastuda. Oldi sunnitud põletama ka lehtpuid, mistõttu langes põldude
saagikus.
Viljakasvatuse asemel hakati üha rohkem tegelema karjakasvatusega. Sellele
üleminekut soodustas ka see, et Venemaalt veeti sisse odavat teravilja.
Oluliseks Soome eksportartikliks kujunes 19. sajandi I poolest puit ja
puidutooted. Kaubanduse arengut soodustas 1856. aastal valminud Saima kanal,
mis ühendas siseveekogud Soome lahega.
1862. aastal asutati Ühispank, mis toetas kodumaise tööstuse arendamist.
Alustati Soome raha trükkimist, mis oli esialgu seotud Vene rublaga, aga hiljem
muutus Soome mark iseseisvaks.
Poliitiliste parteide kujunemise algus
19. sajandi keskpaiku hoogustus Soomes rahvuslik liikumine fennomaania, milles
osalejad võitlesid soome keele õiguste laiendamise eest. Nad toetusid
põhiliselt talupoegadele ja vaimulikele. Vene keskvõim soosis teatud määral
fennomaane, kellele vastandusid nn. rootsikeelsed liberaalid.
Liberaalide jaoks polnud nii oluline keeleküsimus vaid hoopis poliitilised
probleemid. Nad nõudsid ettevõtluse, sõnavabaduse ja Maapäeva õiguste
laiendamist.
1880. aastal lõhenes soomemeelne erakond kaheks rühmaks. Koonduti
noorsoomlasteks ja vanasoomlasteks.
Kasutatud kirjandus: