MARCEL PROUST

1871-1922

Suurema osa oma elust veetis Marcel Proust Pariisis, kus ta sündis 10. juulil 1871. aastal. Lapsepõlve koolivaheajad veetis ta sageli sugulaste juures Illiers’is Chartres’i lähedal. Kohanimesildil seisab tänapäevani topeltnimi Illiers-Combray, sest silti täiendati fiktiivse nimega, mille Marcel Proust andis paikkonnale oma romaanis “Kadunud aega otsimas”. St Jacques’i kirik on romaani esimese osa “Swanni poolel” juhtmotiiv. Illers’is pakkus tädi Leonie teose jutustajale seda kuulsat teokarbikujulist madeleine’i, liivataignakoogikest. Marcel Prousti tervis ei olnud kunagi tugev, ta kannatas astma all ja käis seepärast koolis ebakorrapäraselt. Pärast kooli ja sõjaväeteenistust astus ta Sorbonne’i ülikooli õigusteaduskonda ja külastas muuhulgas filosoof Henri Bergsoni loenguid, kelle elufilosoofia kinnitas temas veendumust, et elu on olemuselt loominguline aktiivsus. 20. eluaastate alguses avaldas ta proosatekste ajakirjades “Le Banquet” ja “Revue Blanche”. Juba noorelt suhtles ta aadlike ja suurkodanlaste salongides. Ere seltsielu Pariisis vaheldus puhkustega Normandia rannikul. 1896. aastal ilmus Prousti esimene raamat “Lõbud ja päevad”, mis peale tema enda jutustuste, luuletuste ja olukirjelduste sisaldas ka heliloojast sõbra Reynaldo Hahni neli klaveripala ja akvarellimaalija ning lossiproua Madeleine Lemaire’i arvukaid illustratsioone. Lemaire’i salongi külastas Proust sageli ja tutvus seal paljude kunstnikega. Järgneva kaheksa aasta jooksul töötas ta oma 1000-leheküljelise romaani kallal, mis jäi lõpetamata ja tundmatuks, kuni ilmus pealkirja all “Jean Santeuil” alles 30 aastat peale autori surma. 1905. aastal suri Prousti ema, keda kirjanik oli armastanud üle kõige. Aasta hiljem kolis ta kadunud onu korterisse Haussmanni bulvaril ja eemaldus täielikult sotsiaalsest elust. Ta laskis oma töötoa isoleerida korkplaatidega ja alustas tööd romaanitsükliga “Kadunud aega otsimas”, millest sai tema elu ainus sisu. Tsükli osad on “Swanni poolel” (1913), “Noorte õitsvate tütarlaste varjus” (1918), “Guermantes’i poolel” (1920-1921), “Soodom ja Gomorra” (1921-1923), “Naisvang” (1923), “Kadunud Albertine” (1925) ja “Taasleitud aeg” (1927). Marcel Proust suri 18. novembril 1922. aastal Pariisis bronhiidi tüsistustesse.

KASUTATUD KIRJANDUS

*B. Sichtermann, J. Scholl “Romaanid”

*Maailma kirjanikke