TAMBET PIKKORI HOOAEG 2003/2004
ÜLDIST
Sünniaeg ja koht: 17.04.1980, Tallinn
Pikkus ja kaal: 180 cm ja 75 kg
Amet: elukutseline sportlane
Elukoht: Saue (Otepää)
Treenerid: Ilmar Aluvee (End: Allar Levandi)
Klubi: spordiklubi Suusamaailm
Hobid: arvutimängud, kalapüük
Varasemad saavutused
1995 - juunioride MM-il Gällivares 59. koht ind. ja 15. koht meeskonnavõistluses.
1997 - Trondheimi MM-il 18. koht ind. ja 11. koht meeskonnavõistluses.
1998 - juunioride MM-il Sankt Moritzis 15. koht ind.
1998 - Nagano OM-il 44. koht ind. ja 11. koht meeskonnavõistluses.
2000 - juunioride MM-il Štrbske Plesos 22. koht ind., 23. sprindis ja
9. koht meeskonnavõistluses.
2001 - Lahti MM-il 47. koht ind., 19. koht sprindis ja 11. koht meeskonnavõistluses.
2002 - Salt Lake City OM-il tavavõistluse hüpetes 29. koht, 15 km
haiguse tõttu ei startinud; suure mäe valikvõistlusel 66. koht; sprindi
hüppevõistlusel (K-120) 31. koht ja suusatamise (7,5 km) järel 40. koht.
MK-sarja kokkuvõttes: 1997 - 123., 2000 - 90., 2001 - 86.
1996. aastal Põhjamaade noortemeister nii individuaalselt kui ka meeskondlikult.
Tulnud Eesti meistriks nii kahevõistluses kui ka suusahüpetes.
Muu info:
.
Lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1998.
Alustas sportimist 1987, treeninud Indrek Possuli, Otepääl Tiit Talvari, Tiit Tamme ja Taivo Tigase juhendamisel.
Kuulunud Dünamosse ja Nõmme Suusaklubisse.
Rauno ja Roomet Pikkori noorem vend
HOOAEG 2003/2004
Eesti parimad suusatajad 2003/2004 hooajal
parim naissuusataja MS - Kristina Smigun
parim meesuusataja MS - Andrus Veerpalu
parim suusahüppaja – Jens Salumäe
parim kahevõistleja - Tambet Pikkor
parim naismäesuusataja - Tiiu Nurmberg
parim meesmäesuusataja - Deyvid Oprja
parim lumelaudur - Mario Visnap
parim naisjuunior MS - Piret Pormeister
parim meesjuunior MS - Ats Uiboupin
parim juunior SH - Kristjan Eljand
parim juunior KV - Vaiko Leetoja
parim neiu MS - Marit Rjabov
parim noormees MS - Timo Simonlatser
parim noor SH - Illimar Pärn
parim noor KV - Kaarel Piho
2003 - 2004 hooaja parimad kahevõistluses
Parim mees - Tambet Pikkor
Parim Juunior - Vaiko Leetoja
Parim Noor – Kaarel Piho
PIKKORI HOOAEG
22. september 2003
Kahevõistluse meistrivõistluste jooksus kaasa ei teinud. Tambet Pikkor (tuli suusahüpetes neljandaks) oli Lahtis treeningutel jalga väänanud.«Tambet saab hüpata, aga joosta veel mitte,» selgitas peatreener Ilmar Aluvee.
27. november 2003
MK-sarjas osalemise õigus on Eesti kahevõistlejaist Tambet Pikkoril ja Vahur Tasasel, kuid ühel etapil tohib korraga osaleda vaid üks neist. Et Kuusamos toimub laupäeval tava- ja pühapäeval sprindivõistlus, on peatreener Ilmar Aluveel võimalus mõlemat noormeest proovida. “Ettevalmistus on toimunud vastavalt võimalustele. Sügisel me lumele ei saanud, sõitsime rolleritega. Samuti pole me pääsenud suurele mäele, sest olime põhiliselt Lahtis, aga sealne suur mägi on suvel suletud. Teistega võrdlust pole, nüüd siis näeme, millises seisus oleme,” rääkis Aluvee. Pikkor sai suvel tõsiselt vigastada, kuid on peaaegu paranenud. “GP-etapil Oberhofis astus üks pealtvaataja talle ette, rolleril sõitnud Tambeti kiirus oli umbes 60 km/h. Otseselt ta midagi ära ei murdnud, aga põlve juures oli luu väljas. Tambeti põlv valutab veel veidi,” ütles Aluvee.
28. november 2003
Kahevõistluse MK-sarja korraldajad otsustasid, et iga asjahuviline riik, kelle parim atleet mullu B-grupis korragi 25 parema hulka pääses, saab tänavu igal etapil koha A-grupis. Lisandusid Kanada, Slovakkia, Venemaa, Poola ja teised, ka Eesti.
Eesti on otsustanud, et koondislased Tambet Pikkor ja Vahur Tasane kasutavad võimalust vaheldumisi. Kuusamos võistleb Pikkor homme tavadistantsil ja Tasane pühapäeval sprindis.
Pikkor, kunagine maailmamees: «Üle pika aja tundub tervis mõnusana. Olen teinud seljale eriharjutusi ja selg püsib paigas. Lasin mandlid ära lõigata ja nina opereerida ning saan üle aastate korralikult hingata. Kuigi ettevalmistus algas raviprotseduuride tõttu liialt hilja, vaatan uue hingamise toel kaugemale kui ühte hooaega.»
29. november 2003
Esmakordselt elus A-grupis võistelnud Pikkor hüppas 100 ja 93 m, võttes sisse 37. koha. 15 km suusasõidus võttis ta end tugeva norralase Kristian Hammeri küüti ja suutis seal kaua püsida. Pikkori sõiduaeg oli kaheksas. «Hüpetes ei õnnestunud miski. Suuskade määrimisel panime mööda ja hoovõtukiirus jäi väikeseks. Äratõuge läks täitsa metsa, pinge oli sees, kramp segas kogu lendu. Vaid telemark-maandumisega võib kuidagi rahul olla,» lahkas Pikkor. Tema murdmaasuusad määris aga Andrus Veerpalu hooldemees Are Mets ning selle töö kiitis Pikkor suurepäraseks. «Head suusad ja korralik hingamine,» noogutas Pikkor. «Seni, kuni doktor Mart Kull nüüd oma lõikamised lõikas, suusatasin pidevas hapnikuvaeguses. Lihas läks verd täis, polnud suuteline töötama. Nüüd oli teine tera.»
“Suusatamisega olen kindlasti rahul ning kohanumbriga üsnagi. Kahju on aga sellest, et hüpped kehvalt läksid, varu seega on,” ütles Pikkor. “Hüpped algavad peast. Hüppetrenni oleme saanud teha vähe, mul pole õiget tunnetust veel käes. Samas ei osanud ma arvata, et nii hästi sõidan. Treeningud on olnud lünklikud, võistelnud me pole.”
08. detsember 2003
Suusahüppajate ja kahevõistlejate MK-sari jätkus Trondheimis, kuid jäi ilmastikuolude tõttu poolikuks. Tambet Pikkor hüppas Ackermannist 35 meetrit vähem, läks murdmaarajale 42. kohalt ja suusatas end 21. ajaga kolm kohta kõrgemale. MK-sarja kokkuvõttes on Pikkor oma alal 34. kohal.
3. jaanuar 2004
Reit im Winkli MK Tambet Pikkor jäi hüppemäel viimaseks ja suusasõidu katkestas. «Tambet on haige, tal on külmavärinad ja kurk valus. Nagu rajalt tuli, nii magama jäi,» selgitas treener Ilmar Aluvee
15. veebruar 2004
Põlvas toimusid väikelinnade talimängud. Meeste 5 kilomeetri sõidus oli kiireim Tambet Pikkor (10.32)
MK Holmenkollen. Pikkor ei startinud
MK-SARJA ÜLDJÄRJESTUS: 54. Tambet Pikkor
kokkuvõte 23. - 29. veebruar
Tambet Pikkor võistles Oslo MK etapil. Temalt tavavõistlusel 42. koht (hüpete järgi 49.)
5. märts 2004
Pikkor tabas nõlva 86 m kohal. «Tervis on nüüd kombes, aga hüppan nagu sel talvel ikka,» sõnas Pikkor, kes on aastanumbri 2004 sees katkestanud neli võistlust ja tulnud kahel ülejäänul viimaste sekka
6. märts 2004
(Lahti MK) Tambet Pikkor hüppas kahevõistlejate sprindis 73 meetrit - 11 vähem kui eelviimane -, kuid otsustas jätkata: «Enam pole end ju millekski hoida...» Lõpetanutest viimane koht jäi. Pikkor: «Ega meie neid hüppeid välja mõelnud. Minu teada ei saanuks meieta võistluse toimumiseks vajalikku kaheksat tiimi kokku...»
20. märts 2004
Tambet Pikkor sai kindla võidu Eesti meistrivõistlustel, olles parim nii hüppevõistlusel kui murdmaarajal. Tehvandi hüppemäel sooritatud kahe hüppe ja 15 km suusadistantsi kokkuvõttes edestas Pikkor Vaiko Leetoja 2.12ga ja Vahur Tasast 4.11ga.
Suusahüpete järel jagas Pikkor liidrikohta Kristjan Eljandiga.
25. märts 2004
Kahevõistluse hüpete järel asusid juhtima Tambet Pikkor ja Kristja Eljand Vaiko Leetoja ees. 15km distantsil näitas päeva kiireimat aega ettearvatult Tambet Pikkor, edestades finiðis hüpete 3. kohalt teiseks tõusnud Vaiko Leetoja 2.12.
PIKEMAD ARTIKLID
Tambet Pikkori varemed teenivad noortele raha
Tambet Pikkor on uuel aastal startinud neljal MK-etapil, neist kolm viimaselt kohalt katkestanud ja ühe eelviimasena lõpetanud. Vaatamata arsti soovitusele ei tulnud haige mees karussellilt maha, vaid teenis veidral moel noortele sportimisraha. Gunnar Press
Alajuhid nendivad Pikkori tulemusi vaadates, et ees on karmid koosolekud: olla või mitte olla, säilitada meestekoondis või jätkata üksnes noortega? Seni aga on haigusest väsinud ja rahapuudusest korralikult treenimata Pikkori osalemine MK-sarja A-grupis toonud saavutuste puu
dumisele vaatamata sisse rahanatukese, mis aitab B-koondisel mingilgi moel vee peal püsida.
«Vahel on tunne, et tõuseks teletorni ja hüppaks alla, suusad kaenlas,» võtab Eesti vanim, 23aastane kahevõistleja Austriast antud telefoniintervjuus seisu kokku.
Osa reisikompensatsioonist kulub B-grupi noortele
«Haiguspäevade jooksul ei vaadanud mind ükski arst, kojusõiduks polnud raha. Pidasin telefonis doktor Virve Vasega nõu,» räägib Pikkor.
«Telefoniteabe põhjal võis diagnoosida, et tegemist on hingamisteede viirushaigusega,» ütleb doktor Vask. «Minu soovitus oli, et Tambet haigena võistlemisest loobuks. Vastasel korral oli karta haiguse venimist ja haiguste jada teket.»
Küsimusele, miks haige mees siiski torni saadeti, vastab peatreener Ilmar Aluvee: «Kui Tambet ei võistelnuks, siis eelarvemiinused süvenenuks. A-grupi Kesk-Euroopa etapil osalemise eest maksab rahvusvaheline alaliit 500 Šveitsi franki (5000 krooni - toim.) reisikompensatsiooni nii sportlasele kui ka treenerile. Kui mina lähen bussiga ja Tambet lennukiga - pealegi olid lennupiletite hinnad vahepeal madalad! -, siis jääb osa kompensatsioonist alles ja see kulub B-koondisele.»
Ning kui juba kord Kesk-Euroopas ollakse, ei kulu reisiraha enam kuigivõrd, kompensatsioon aga tiksub.
«Ei ole nii!» vaidleb Eesti Suusaliidus kahevõistlust kureeriv Priit Vene. Helistab natukese aja pärast tagasi ja ütleb, et on ikka küll.
Pikkor kostab: «No sedasi küll pole, et keegi sunniks mind võistlema. Ikka ise tahan! Loodan aina, et nüüd tuleb, nüüd saan lendu. Aga ei saa. Ebakindlus süveneb, meel läheb kurvaks, teab mis teeks endaga ära. Kui laagriraha ikka pole ja lumele ei saa, tundub see teletorni variant kõige ratsionaalsema laagrina.»
MK algus tõi üle aastate rõõmu
Lapsepõlves, 16aastasena, tuli Tambet Pikkor meeste MMil Trondheimis hirmkõrgele 18. kohale. Edasine tootis vaid pettumust: vigastused, haigused, koondise lagunemine. Suutmata noortega läbi murda, astus vahepealne pea-treener Allar Levandi pärast Salt Lake City olümpiat (2002) tagasi ja tema edukaim hoole-alune Jens Salumäe kolis suusahüpetesse.
Suusaliit otsustas A-koondise säilitada ja määras peatreeneriks Ilmar Aluvee. Esimene tööaasta tulemust ei toonud ja Aluvee tööd oli püsiva rahapuuduse tingimustes võimatu hinnata.
«Eelmisel kevadel oli uuesti teravalt päevakorral, kas kuidagi jätkata,» räägib suusaliidu peasekretär Raul Kinks. «Otsustasime taas, et kui pole A-koondist, siis ei ole noortel ju kuhugi pürgida. Ja otsustasime jätkata nii, et kahevõistluse ja suusahüpete komitee peab läbi sponsorite suure osa rahast ise leidma, samas kulusid kokku tõmmates.»
Novembri lõpul saabus Pikkor Kuusamosse MK avaetapile optimistlikuna: «Üle pika aja tundub tervis mõnusana. Olen teinud seljale eriharjutusi. Lasin mandlid ära lõigata ja nina opereerida ning saan üle aastate korralikult hingata.»
Eestile oli eraldatud vabapääse A-gruppi ja Pikkor vedas esimese koorma vapralt välja: 26. koht tähendas A-grupi debütandile viit punkti. Sportlane ei aimanud, et selle saavutusega vähetreenitud ihu ka piirdub.
Raha- ja lumepuudus, haigus, lagunemine
Nädal hiljem tuli Trondheimist 39. koht, Val di Fiemme etapid jäeti sõiduraha nappusele viidates ära. Kodus polnud lund Tehvandi trampliinil ega metsa all. Aasta lõpul naasis MK-le Pikkori vari, Oberhofi 33. koht tugines suurel määral paljude loobumisele. Hullem oli ees.
«Nina jäi tatiseks, siis kurk haigeks, lõpuks tuli palavik,» meenutab Pikkor, kes treeneri sõnul kannatanud ka nõrkuse ja krampide käes. «Plaanisimegi nii, et kui hüpped välja ei tule, pole suusarajal mõtet pingutada.»
Hüpped ei tulnud välja
«Enne Kuusamot olime lumel kümme päeva ja hüppasime viis päeva,» tutvustab treener Aluvee ettevalmistust. «Kui kodus pole lund ja laagriteks pole raha, võis üks võistlus vana rasva pealt õnnestuda. Ent vähetreeninud sportlase lagunemine oli loomulik, eriti kui arvestada, et vahepeal ei hüpanud me kodus kümme päeva üldse. Olukord painab Tambetit, mida enam ta üritab, seda kehvemini hüppab.»
Ka A-grupis kätt proovinud Vahur Tasane (20) siirdus vahepeal B-gruppi ja teenis parimal juhul 34. koha.
Koosolekute teema: olla või mitte olla?
Ning kui kord lööma hakatakse, lüüakse täiega: pärast kaht esimest katkestamist oli võimalus Ramsau mäele treenima minna, ent suusad haihtusid reisil neljaks päevaks.
Täna on Aluvee tiim osaliselt A-grupi raha arvelt talve parimas seisus. Ta harjutab Pikkori, Tasase ning juunioride MMiks valmistuvate Vaiko Leetoja ja Arno Halapuuga (mõlemad 18) Ramsau mäel.
«Kodus on Tehvandi mägi ikka lumeta,» teab Aluvee. «Noored valmistuvad Põhjamaade meistrivõistlusteks hüppamata. Leetoja ja Halapuu sain kaasata tänu sellele, et autos on niikuinii ruumi. Kogu kahevõistlusel on väga kurb seis...»
«Eks tule jälle mõtlemise koht,» sõnab Raul Kinks. «Peame kevadel noorte perspektiivi hinnates otsustama, kas A-koondisega üldse jätkata. Tingimused on kehvad, nii nõrgale tiimile on häid tingimusi raske luua.»
Priit Venel on rohkem tuld takus: «Järgmisel nädalal võtame treeneri, sportlased ja alakomitee kokku. Pilt on masendav, peame juba nüüd nõu, mis hooajast edasi saab. Sedasi jätkata pole mõtet.»
Aluvee ja neli kahevõistlejat osalevad nädalavahetusel B-grupi MK-etapil ning tulevad siis koju. A-grupi Jaapani-etappidele sõit rahaplusse ei tooks, need jäävad vahele. Aluvee tahab Pikkoriga taas A-gruppi minna veebruari keskel Oberstdorfis.
Pikkor loodab kodus puhata, juunioride MMiks lumekatte saaval Tehvandi mäel harjutada ja Oberstdorfiks tugevam olla.
Ta viskab pilgu Ramsau hotellitoa aknast välja ja muutub pilti kirjeldades rõõmsamaks: «Aga praegu on siin Ramsaus tibens küll! Lund on palju, päike paistab, me saame hüpata! Ja tean ju Kuusamo etapi põhjal, et ma pole veel müüdud mees.»
Kahevõistlejad selle talve viimases saunas
Tambet Pikkor osaleb täna Lahti sprindis ja Vahur Tasane homme tavavõistluses, siis on Eesti kahevõistlejate selle talve saunad lõplikult käes. Kui imet ei juhtu, jääb jõusse peatreener Ilmar Aluvee eilne hooajahinnang: «Kahe mehe talv läks täiega vastu taevast.» Gunnar Press
Ametlike treeningute teises ringis kandus nr. 20 prantslane Ludovic Roux 125,5 meetrini. Tema järel tulid eestlased: Pikkor tabas nõlva 86 ja Tasane 83 m kohal.
«Tervis on nüüd kombes, aga hüppan nagu sel talvel ikka,» sõnas Pikkor, kes on aastanumbri 2004 sees katkestanud neli võistlust ja tulnud kahel ülejäänul viimaste sekka.
«Mul läheb sama sitasti kui Tampsil!» teatas Tasane reipalt. «Kõik on hüpete taga kinni.»
DIALOOG HOMSEST VÄRSKUSEST
«Tambet, miks sa Lillehammeris esimese võistluse katkestasid?»
«Vaatasime treeneriga, et olen liiga taga - hoiame parem jõudu teiseks päevaks.»
«Ja teisel päeval olid värskem?»
«Olin jah, aga sellest polnud mingit tolku.»
LÜHIVESTLUS MÕTTETUSEST
«Kas sedasi pole mõttetu võistelda, mehed?»
Pikkor: «Sedasi on väga mõttetu võistelda. Et paremini panna, oleks harjutamiseks raha vaja, aga selle talve tarvis pole raha olnudki. Ettevalmistuse ajal ei saanud hüpata. Pappi on vaja...»
«Kui uue talve eel kah pappi pole, siis jätate järele?»
Tasane: «Mina ei taha järele jätta.»
Pikkor: «Mina ka ei taha, pole oma tulemust teinud ju veel.»
«Ilmar, kas praegune koondis võistleb ainult selleks, et poisid üldse laiali ei jookseks? Tulemust te ju niikuinii ei looda.»
«Umbes sedasi jah. Kui me järele jätaks, oleks järgmistel veel raskem tühjalt kohalt alustada.»
DIALOOG SPONSORLUSEST
«Treener Ilmar Aluvee, palju te Kohukese käest raha saate?»
«Midagi ei saa...»
«Aga miks Kohukese logo bussi küljel on? Siin on ju palju logosid.»
«See on teiste buss ka. Meie sponsor on ainult Ithal kraanad.»
MONOLOOGID LOOTUSETUSEST
Tasane: «Selliste tulemuste pealt ei tule keegi ju raha pakkuma... See on kõige hullem, et loota kah ei ole...»
Pikkor: «Ja kui raha pole, pole tulemust.»
Tasane: «Kui suvel raha ei tule, ei näe ma talvisel võistlemisel mõtet. Ma ei näe lahendust...»
Aluvee: «Keegi pole raha isegi lubanud. Kui poisid suurel mäel treenida ei saa, siis vahe teistega aina suureneb.»
EBALOOGILINE ARUTLUS
Aluvee: «Vahest tuleks uut hooaega alustada nii, et kõik mehed oleks B-grupis - siis ei läheks asjad mu kontrolli alt ära.»
«Kuid sa oled ju ise öelnud, et B-grupis saate võistelda üksnes tänu sellele, et A-grupi sportlased raha teenivad.»
«Jah, nii ta on...»
MONOLOOG HUNDIPASSIST
Aluvee: «Võib-olla pole ma üldse õige inimene tulevikust rääkima. Pärast selliseid tulemusi võetakse treener ju tihti maha.»
Kasutatud kirjandus:
SL Õhtuleht
Eesti Päevaleht
Postimees
Otepää Teataja
www.sportnet.ee
www.suusaliit.ee
www.eok.ee
www.valgamaa.ee
www.otepaa.ee