Konstantin Päts tegi 12. märtsil 1934 koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks sõjaväelise riigipöörde, mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Algas nii nimetatud "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. Valitses 1934–1937 peaministrina riigivanema ülesandeis, kaldus autoritaarsusse. Tähtsustas sisepoliitikas kaitseväe ja Kaitseliidu rolli. 1935 osales riigipööret toetanuid koondava, ainsa seadusega lubatud poliitilise organisatsiooni "Isamaaliit" asutamises. Rahvahääletuse tulemusena loodud Rahvuskogu võttis 1937.a. vastu uue põhiseaduse. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. 1939. aastal otsustas K. Päts loobuda sõjalisest vastupanust ja sõlmida N. Liiduga baaside leping, lootes kuni viimase hetkeni Saksamaa sekkumisele, ning uskudes, et tal õnnestub Eesti sõjast eemal hoida.
Konstantin Päts hakkas 1930. aastate teisel poolel isiklikult Tallinna ehitustegevust suunama. 4. mail 1935 andis ta dekreedina välja “Ehitusseaduse muutmise ja täiendamise seaduse”, mille järgi Vabariigi valitsus sai õiguse anda eeskirju Tallinna linna väljakute ja tänavate ilme kujundamiseks. Selle alusel hakati koostama kesklinna ruumilise mõju projekte, millega määrati ära uusehitiste ehitusjooned ja hoonestusviis, korruselisus ning kõrgused.
30. juulil 1940 vangistati Konstantin Päts koos perega Nõukogude Liidu poolt ja küüditati Venemaale. 1941. aastal ta arreteeriti ja viibis mitmes vanglas, kus ta 18. jaanuaril 1956 aastal pärast pikki ja ränki vintsutusi Kalinini oblasti Buraševo vanglas suri. 21.oktoobril 1990 maeti auavaldustega ümber Tallinna Metsakalmistule. Tahkurannas, tema kodukohas, on Konstantin Pätsi mälestussammas.
Kasutatud kirjandus:
http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=10699
http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts
http://www.arhitektuurimuuseum.ee/eam/toim/tuhatneli/k.p.tallinn.htm
