Elu peale põhikooli lõppu―soovid ja võimalused

Põhikooli lõpus on kaks peamist võimalust: jätkata õpinguid gümnaasiumis või minna kutsekooli ametit õppima. Pisut on ka neid noori, kes jätavad õpingud lihtsalt pooleli. Kindlasti soovib suurem enamus minna gümnaasiumi. Kuid sinna saavad ainult parimad. Seega ei pruugi soovid ja võimalused alati kattuda.

Gümnaasiumi uksed võib kindlasti sulgeda hinded. Paljud koolid ei lase hinnete pärast katsetelegi. Mõnes mõttes on see isegi arusaadav. Kui juba palju kahelisi inimesi saab kuidagiviisi hea tasemega kooli sisse, viivad nad arvatavasti taseme allapoole. Kui õpilane juba üheksandas klassis õppis kahtedele, ei ole eriti usutav, et järgmistes klassides paremini läheb.

Kuid samas ei näita hinded alati tarkust. Alati on võimalus, et õpilane on olnud vastuolus õpetajaga, kelle aines tal kaks oli. Hinde võivad olla alla viinud ka perekondlikud või tervislikud probleemid. Minu arvates peaks hindeid arvestama sõltuvalt sellest, mis kallakuga klassi noor soovib õppima minna. Õpilane võib kirjutada väga hästi ja osata humanitaaraineid üldse hästi. Kuid reaalainetes on tal ainult kahed. See ei tohiks tal ju sulgeda võimalust minna humanitaarklassi.

On neidki õpilasi, kes otsustavad heade hinnetegagi minna kutsekooli. Kutseharidusega võib saada töö, millega teenib palju rohkem kui kõrgharidusega (enamasti soovib gümnaasiumilõpetaja minna edasi ülikooli). Kui õpilane on kutsekoolis õppinud arvutivõrgundust, siis teenib ta arvatavasti rohkem ja võimalus tööle saada on palju suurem kui sotsiaalharidusega inimesel. Näiteks ehitajaid on Eestis puudu. Kuid minu jaoks on kutsekoolis õpitavad ametid igavad. Seal on enamasti rutiinsed tööd ja puudub loomingulisus.

Vahel peetakse gümnaasiumi lapsepõlve pikenduseks. Kutsekooli minnes peab kindel olema, mis erialal tahetakse suurena tööd teha. Põhikooli lõpul ei pruugi inimene olla veel nii küps, et teha otsus, mis puudutab kogu elu.

Paraku on noori, kes ei lähe kutsekooli ega gümnaasiumisse. Nende edasised valikud on väga kitsad. Jäävad üle vaid juhutööd.

Suur osa Tartu linna ja maakonna õpilasi soovivad minna Treffneri gümnaasiumi. Enamasti tahavad tüdrukud minna humanitaar- ja poisid reaalklassi. Kuid ka loodusteaduste klassi on suur tung. Väga soositud koolid on ka Nõo, Miina Härma ja ka Kivilinna Gümnaasium.

Peale põhikooli lõppu peavad kõik tegema väga tähtsa otsuse, mis puudutab tervet nende edasist elu. Sel aastal pean tegema selle otsuse ka mina ja minu klassikaaslased. Nõu võime küsida õpetajatelt ja vanematelt ja koguni sõpradelt, aga lõplik otsus tuleb teha siiski meil endil.