PAISUMINE JA KOKKUTÕMBUMINE

Ained paisuvad kuumutamisel – nende maht suureneb, kui temperatuur tõuseb. See efekt on pööratav, kuna jahtumisel tõmbuvad ained kokku.

Kuuma aine osakestel on suurem kineetiline energia kui osakestel külmas aines. See tähendab, et aatomid, ioonid ja molekulid, millest koosneb aine, liiguvad kiiremini, kui temperatuur tõuseb. Sel liikumisel on kalduvus osakesi üksteisest kaugemale lükata, suurendades niimoodi aine mahtu. Samal ajal väheneb aine tihedus, sest sama mass võtab enda alla suurema ruumala.

TAHKED KEHAD

Meetripikkune rauast varb paisub temperatuuri tõusul ligemale ühe sajandiku millimeetri võrra iga Celsiuse kraadi kohta. Üks kilomeeter raudteerööbast paisub peaaegu 50 sentimeetrit, kui palav päev järgneb külmale ööle. Sellepärast peab raudteerööbastel olema perioodilisi lihkuvaid ühendusi, et ära hoida rööbaste kõverdumist. Kiire soojendamine, võib põhjustada klaasnõude pragunemise, kui nad ebaühtlaselt paisuvad.

VEDELIKUD

Suurem osa vedelikest paisub või tõmbub kokku antud temperatuuri muutuse korral ligi tuhat korda enam kui tahked kehad. Vesi on ebaharilik – ta tõmbub kokku, kui temperatuur tõuseb 0º C kuni 4º C. See tuleneb vee struktuuri muutumisest.

GAASID

Gaase saab palju hõlpsamini kokku suruda kui vedelikke ja tahkeid kehi. Põhjus on see, et gaasi osakeste vahel on rohkem ruumi. Selle tõttu mõõdetakse gaasi rumala kindla rõhu juures, milleks on harilikult Maa atmosfääri keskmine rõhk merepinna tasemel. Kui nii, siis paisub enamik gaase ühepalju, kui temperatuur tõuseb ühe kraadi võrra. Tegelikult suureneb gaasi ruumala konstantsel rõhul võrdeliselt tema temperatuuriga ülevalpool absoluutset nulli, mis on -273º C.

Päeva ja öö vaheldumisel Maa atmosfäär soojeneb ja jahtub. Soe õhk tõuseb üles, sest tema tihedus on väiksem kui külmal õhul. Liikuv õhk paneb tuuled puhuma ja juhib Maa ilmastikku.

KASUTATUD KIRJANDUS

*Laste teadusentsüklopeedia

*Laste entsüklopeedia

*D. Kindersley “Illustreeritud lasteentsüklopeedia”