PÄÄSTAME
VIHMAMETSAD
Vihmamets on koduks väga paljudele taime- ja loomaliikidele. Kuna tema
hävitamine endiselt jätkub, on oht, et XXI sajandil kaob ta maakera pinnalt
täielikult.
Vihmametsade maharaiumine ei tähenda mitte ainult tuhandete loomaliikide
hävingut, vaid see toob kaasa ka kliimamuutused, mis võivad inimkonnale
hävitavaks saada.
MIS ON VIHMAMETS?
Igiroheline vihmamets hõlmab kümmet miljonit km ² maailma kõige
sademeterohkemaid alasid. Vihmamets kujutab endast mitmekihilist ainulaadse tasakaalu
ja kliimaga elukeskkonda, looma- ja taimekoosluste põimingut.
Pea kogu vihmametsade elu on koondunud 30 meetri kõrgusele merepinnast.
Vihmametsade taimestiku ja loomastiku uurimine pole seetõttu kerge ülesanne.
KUIDAS VIHMAMETS FUNKTSIONEERIB?
1. Lehed püüavad vihmavee kinni. Mõningad taimed on võimelised seda ka
koguma.
2. Vesi voolab mööda varsi maapinnale ning imendub sellesse.
3. Osa vett voolab jõgedesse ja järvedesse, kuid enamuse veest imavad
puujuured.
4. Puu transpordib vee tüve kaudu isegi kuni 65 meetri kõrgusele.
5. Puude latvades vesi aurustub – tekivad pilved, mis sisaldavad kuni
miljard liitrit vett.
KUS VIHMAMETSAD ESINEVAD?
Amazonases, Guineale ja Kongole kuuluvatel Aafrika territooriumidel,
Malaisia arhipelaagis, India lääneosa mäemassiividest Vaikse ookeani,
Madagaskari ja Maskareenide mägiste saarteni.
VIHMAMETSADE OHUALLIKAD
Peaaegu kõik vihmametsade alad paiknevad arengumaade territooriumidel.
Nende riikide elanikud suhtuvad metsadesse kui tuluallikasse. Tarbepuidu
müügist saadud tulust rahastatakse haiglaid ja koole ning toetatakse ka
majanduse arengut.
Inimeste arv meie planeedil, eriti arengumaades, kasvab pidevalt. Elamiseks
vajavad inimesed toitu ja maad. Samuti on neil tarvis küttematerjali ning puitu
kajade ehitamiseks.
Asulaid rajades hävitavad inimesed metsi, asendades need põldudega. Maa
viljatuks muutumise järel liiguvad nad edasi metsaga kaetud alade sügavusse.
300 miljonit inimest hävitab aastas seitse miljonit hektarit metsa ning
kahjustab osaliselt kümmet miljonit hektarit.
KOGU ELU MAAL ON OHUS
Inimene kasutab ja tarbib vaid väikest osa elusorganismidest. Teadus võiks
aretada uusi koduloomi ja kultuurtaimi, vihmamets aga on teadlaste jaoks väga
oluline geneetiline materjali varaait.
Lisaks toidutaimedele on vihmametsades hulgaliselt looduslikku toorainet
ning tuhandeid ravimtaimi, mida inimene kasutada saaks. Kümnendik meie poolt
kasutatavatest ravimitest on valmistatud vihmametsadest pärinevate koostisosade
baasil. Ning seejuures ei tunta veel enamikku vihmametsade taimeliikidest!
Hapnik, mida me hingame, tekib fotosünteesi käigus, mille ajal taimed
muudavad valgusenergia keemiliseks energiaks. Protsesse efektiivsus sõltub
mitmest tegurist, muuhulgas süsinikdioksiidi kogusest õhus ning taimedes
sisalduvast veehulgast. Vihmametsade olulise panuse tõttu hapniku tootmisel
nimetataksegi neid mõnikord “Maa kopsudeks”.
Vihmametsade hävimisel, muutub maapinna albeedo (pinnalt hajunud ja sellele
pinnale langenud valguse intensiivsuse suhe). See rikub konvektsiooni (õhu- või
soojusvahetus), muudab ilmastikutingimusi ning sademete rütmi, mis avaldab mõju
kogu maakera ilmale.
1987. aastal põles Brasiilias maha 200 tuhat km ² vihmametsi. Mõõtmise ajal
paiskus atmosfääri 500 miljonit tonni nn. kasvuhoonegaase. Teadlaste hoiatustest
hoolimata põles 1988. aastal maha kahekordne kogus vihmametsi.
PÄÄSTEAKTSIOON
Arvatakse, et aastas hävitatakse peaaegu 29 miljonit hektarit vihmametsi.
Kui niisugune tempo säilib, hävivad vihmametsad 2035. aastaks. Satelliidifotod
näitasid, et 1989. aastal põles maha üks kümnendik Amazonase metsadest.
Tegelikkuses põlesid nii suured vihmametsade alad, et Andides, 1500 meetri
kõrgusel asuva La Pazi lennuväljal seisvad lennukid ei olnud võimelised tiheda
suitsu tõttu startima, suitsu lõhna oli tunda Rio de Janeirost tuhandete
kilomeetrite kaugusel lõunas. Pealtnägijad jutustasid mitme tuhande kilomeetri
pikkusest tulevööndist. Kuni selle ajani tundus, et nii suurte metsaalade
hävimine nii kiires tempos pole lihtsalt võimalik. Ja kõige kurvem on see, et
metsade hävitamine jätkub.
MIDA SAAB VIHMAMETSADE HEAKS TEHA?
*Vihmametsad oleks võinud päästa põllumajandusreform, kuid nüüd on nii
põhjalikeks muudatusteks juba liiga hilja. Metsi ei saa jätta puutumata, kui
inimene nende rikkusi vajab, kuid tuleb leida moodus laastatud alade
taastamiseks ning metsade arukaks kasutamiseks.
*Vihmametsadest pärineva väärtpuidu kasutamisest on võimalik ka teadlikult
loobuda.
Toetudes kiirestikasvavate puude istutamise aktsiooni, päästame nii
järgmised metsad maharaiumisest.
*Võime toetada ökolooge ja looduskaitsjaid, pöörates üldsuse tähelepanu
vihmametsade hävitamisega kaasnevatele ohtudele.
KASUTATUD KIRJANDUS
*Loomariigis
*Õpilase entsüklopeedia
* http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1