Osmium

Lühend: Os

Ladina keeles: Osmium

Aatomnumber: 76

Aatommass: 190,2

Klassifikatsioon: siirdemetallid, d-elemendid

Aatomi ehitus:

Füüsikalised omadused:

·        Aatommass: 190,2

·        Sulamistemperatuur: 3045 ^oC

·        Keemistemperatuur: 5027 ^oC

• Tihedus: 22,59 g/cm³
• Värvus: hõbevalge, sinaka helgiga
• Agregaatolek toatemperatuuril: tahke
• Kõvadus Mohsi järgi: 7
• Isotoobid:

Keemilised omadused:

• Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,2
• Oksiidi tüüp: nõrkhappeline
• Ühendid:

Fluoriidid: OsF₄, OsF₆, OsF₇, OsF₈, (OsF₅)₄

Kloriidid: OsCl₃, OsCl₄, OsCl₅

Bromiidid: OsBr₃, OsBr₄

Jodiidid: OsI, OsI₂, OsI₃

Oksiidid: OsO₂, OsO₄

Sulfiidid: OsS₂

Seleniidid: OsSe₂

Telluriidid: OsTe₂

Karbonüülid: Os(CO)₅, Os₂(CO)₉, Os₃(CO)₁₂, Os₅(CO)₁₆,    Os₆(CO)₁₈, Os₅(CO)₁₉, Os₇(CO)₂₁, Os₈(CO)₂₃

Kompleksühendid: Os(C₅H₅)₂, Os(C₅Me₅)₂, H₂[OsBr₆], (NH₄)₂[OsBr₆],

OsCl₃(OH₂)₃, (NH₄)₂[OsCl₆], K₂[OsCl₆], Na₂[OsCl₆]

Hüdriidid: -

Nitriidid: -

Ühendid

• Osmiumtetraoksiid (OsO₄) on niivõrd rabe, et teda võib rauduhmris

pulbriks peenestada. Puhas osmium on sinakashall, aga tema pulber on sinakasmust.

Osmiumpulbri ebatavalised omadused seisnevad veel ka selles, et ta ühineb juba tavalisel temperatuuril õhu käes aeglaselt hapnikuga. Seejuures liidab üks osmiumi aatom neli hapniku aatomit. Osmiumil on kõige suurem valentsus, moodustades osmiumtetraoksiidi.

Osmiumtetraoksiidi sulamistemperatuur on 48 ^oC ja keemistemperatuur on 130 ^oC. Sellejuures tekib aur, mis on eriti ohtlikud silmadele ja võivad põhjustada pimedaksjäämist. Selle aurudel on spetsiifiline lõhn. Osmiumtetraoksiid on kergesti Seda võrreldakse roiskunud rõika lõhnaga.

• OsO₂ osmiumdioksiid on pruunikas tahkis.
• OsS₂ osmiumdisulfiid saadakse lihtainete kuumutamisel vaakumis. See ei lahustu ega reageeri lahjendatud hapete ega leeliste lahustega.
• K₂OsO₄ kaaliumosmaat (VI) on violetse värviga tahkis, mida saadakse OsO₄ redutseerimisel leeliselises keskkonnas.

Biotoime

Osmium ei kuulu bioelementide hulka ja selle ühtki biofunktsiooni ei tunta. Mitmed osmiumi ühendid on väga mürgised.

 Nimetus ja avastamine:

Osmium avastati 1803. aastal (1804-  http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/osmium.htm ) Inglismaal, Londonis keemiku Smithson Tennanti (1761- 1815) poolt.

Oma nimetuse on saanud element osmiumtetraoksiidi lõhna tõttu. See on tulnud kreekakeelsest sõnast osme, mis tähendab „lõhn, lõhnav“. Osmium on ainuke metall, millel on lõhn.

Elemendi kasutusalad:

Kuigi osmium avastati üle kahesaja aasta tagasi, ei ole ta leidnud väga laialdast kasutusala. Looduses on ta väga haruldane ja hajutatud element, mis on levimuselt maakoores 79. kohal.

Vahepeal kasutati osmiumit elektrilampide hõõgniitide valmistamisel, meditsiinis mikroskoopiliste preparaatide ettevalmistamisel ja rasvalisandite mikroskoopilisel uurimisel kudedes. Kui rasvaollused reageerivad osmiumtetraoksiidiga, omandavad nad nähtava musta värvuse.

Praegu kasutatakse elementi ja selle ühendeid katalüsaator ammoniaagitööstuses ja täitesulepeana suleotsikutes. Samuti kellavedrudes, kompassinõeltes ja juveelitoodetes.