ÕHK

Gaasid, mis moodustavad atmosfääri ehk õhu, on hädavajalikud elu säilimiseks Maal. Need gaasid mõjutavad pidevalt kõike elavat ja on ka ise mõjutatud nende poolt.

Peaaegu 80% õhu koostisest moodustab lämmastik, natuke üle 20% hapnik ning 1% leidub seal argooni. Õhk sisaldab lisaks väikeses koguses süsinikdioksiidi ja teiste väärisgaaside, nt. argooni, jälgi. Hingamiseks piisab õhku ligi 10 km kõrguseni merepinnast. Kui maakera kujutada jalgpalli suurusena, oleks ta pinnal hingamiseks piisava atmosfääri kihi paksuseks vähem kui üks millimeeter.

GAASID ÕHUST

Paljud tööstusprotsessid kasutavad õhust saadud gaase. Hapnikku kasutatakse terase tootmisel ja keevitamisel. Lämmastikust tehakse ammoniaaki, mida kasutatakse värvide, väetiste, lõhkeainete, ravimite ja plastmasside tootmiseks. Süsinikdioksiid annab kihisevatele jookidele nende mullid. Argoon on väärisgaas, peaaegu ilma reaktsiooniaktiivsuseta. Teda kasutatakse elektripirnide täitmiseks. Kõiki neid gaase saadakse õhust nn. fraktsioneeriva destillatsiooni protsessis.

ÕHUSAASTE

Peaaegu kogu tööstus sõltub fossiilsetest kütustest saadud energiast. Nende kütuste põletamine annab väävel- ja lämmastikoksiide, mis põhjustavad kopsuhaigusi ja happevihmu. Happevihm lahustab osaliselt mõningat tüüpi kivimeid ja võib tappa puud ja kalad. Atmosfääris olev süsinikdioksiid neelab Päikeselt kiirgunud soojuse ja ja ei lase seega Maal elu jaoks liiga külmaks muutuda. Fossiilsete kütuste põletamisel tekkinud süsinikdioksiid tõstab Maa atmosfääri temperatuuri. See efekt, mida nimetatakse globaalseks soojenemiseks, võib põhjustada pikaaegseid keskkonnakahjustusi.

KASUTATUD KIRJANDUS

* Õpilase teadusentsüklopeedia

* D. Kindersley “Illustreeritud laste entsüklopeedia”