NÄRVISÜSTEEM

 

Närvisüsteem

Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju, piirdenärvisüsteem koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest.

Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale.

Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust.

Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest.

 

Peaaju osad

Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. 

Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed.

Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused:

1)     Nägemiskeskus

2)     Kuulmiskeskus

3)     Haistmiskeskus

4)     Maitsmiskeskus

5)     Kõnelemiskeskus

6)     Mõtlemiskeskus

7)     Liigutamiskeskus

8)     Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus

Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada.

Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu.

Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest.

Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused.

Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused.

 

Seljaaju

Seljaaju on närvide kogumik, mis asub selgrookanalis. Seljaaju sisemine osa moodustub hallainest, välimine osa aga valgeainest. Seljaajul on kaks peamist ülesannet: vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid reflekse.

 

 

 Kasutatud kirjandus:

 

„Bioloogia põhikoolile“