NARKOOTIKUMIDE OHUD

Ohud, mis narkootikumide kasutamisel ilmnevad, on tavaliselt paratamatu üleannustamine ja sõltumuse tekkimine. Üha rohkem osutatakse tähelepanu sõltumusainetega seotud meditsiinilistele, sotsiaalsetele ja finantsprobleemidele.

Üleannustamine. Üleannustamise oht on igal sõltumusainete kasutajal. Paljusid sõltumusaineid võib kergesti üle annustada, näiteks heroiini ja teisi opiaate, kokaiini, barbituraate, alkoholi, lhusteid, alkoholi kombineeritult rahustitega. Paljud teised sõltumusained ei ole nii mürgised, näiteks LSD.

Sõltumus ja narkomaania. Termin "sõltumus narkootikumidest" võeti kasutusele 1964. aastal. See on "vaimne ja mõnikord ka füüsiline seisund, mis tekib sõltumusaine ja elava organismi vastastikuse mõju tulemusena, kus iseloomu ja teiste omaduste põhjal tekib vajadus manustada sõltumusainet pidevalt või perioodiliselt, et läbi elada vaimseid mõnusid ja mõnikord vältida ebatundeid".

Füüsiline sõltumus võib tekkida sõltumusaine korduva tarvitamise tulemusena organismi harjumisel sellega. Kui järsku manustamine katkestada, siis ilmnevad ärajätu tagajärjel kehalise haiguse sümptomid. Väga tähtsat osa sõltumuse tekkimisel etendavad psüühilised tegurid. Sõltumusaine tarvitamisel tekib kas hea või lõbus tunne või rahulikkus jne. Paljude sõltumusainete juhusliku kasutamise tagajärjel tekib sundus korduvaks kasutamiseks.

Füüsilist ja vaimset sõltumust tekitavad heroiin ja teised opiaadid, alkohol, barbituraadid, vähem trankvillisaatorid. Psüühilist sõltumust põhjustavad nikotiin, kokaiin, amfetamiin, kanepivalmistised.

Üha rohkem pööratakse tähelepanu narkomaaniale ja sõltumusele, mis kirjeldusele vastavalt on sõltumusainete sundkasutamine. Sõltumus sisaldab mõningaid või kõiki järgmisi elemente.

Talumuse suurenemine. Sõltumusaine korduval kasutamisel inimese organism kohaneb sellega. Sõltumusaine kas eemaldatakse organismist kiiremini või ajurakud taluvad seda ainet rohkem ning siis tekib vajadus suurendada annust, et saada endist toimet. Talumuse suurenemise tagajärjel võib heroiininarkomaania ühel süstimisel manustada 100 mg või rohkem, mis on kümme raviannust. See annus tapaks tõenäoliselt harjumatu inimese.

Ärajätunähud. See on organismi reaktsioon , mis tekib , kui jäetakse ära harjunud sõltumusaine tarvitamine. Ärajätunähud on sõltumusainete toimeile vastandlikud. Näiteks põhjustab pärssivate sõltumusainete ärajätmine erutust, stimuleeriva sõltumusaine ärajätmine võib tekitada depressiooni. Heroiini ärajätmisel põhjustab alkoholi tarvitamine väsimust, valu ja gripitaolisi sümptomeid. Mõnede sõltumusainete ärajätmisel (näiteks barbituraadid) on oht krampide ja äkilise surma tekkeks.

Abi ärajätmisel. On ainult kaks võimalust ärajätunähtude kõrvaldamiseks: üks on aeg, kuni organismi talitlus taastub ilma sõltumusaineta ja teine on võtta veel üks annus sõltumusainet või aseainet, näiteks metadooni heroiini asemel. Kasutades opiaaatide ärajätunähtude kõrvaldamiseks veel üht heroiiniannust, tugevdatakse sõltumust veelgi.

Sundkasutamine. Tekib siis, kui inimene teab, et ta jätkab sõltumusainete kasutamist selleks, et vältida ärajätunähte. Sundkasutamist võivad põhjustada ka välised tegurid, nagu näiteks televisioonisaade, süstalde pildid või viha, pettumus ning ängistus.

Sõltumusainete kasutamine ühiskonnas. Sõltlase vajadus sõltumusainete järele ületab kõik tema teised vajadused ühiskonnas, olgu need seadused, perekond, tervis, moraal või raha. Näiteks kirglik suitsetaja jätkab suitsetamist hoolimata südamekahjustusest ja teistest tõsistest terviseprobleemidest. Sõltumuse puhul on inimesel kogu tähelepanu sõltumusainetel, energia kulub nende hankimisele, varastades kasvõi sõprade, perekonna, tööandja tagant, et saada raha järgmise sõltumusainete sõltumusaineannuse ostmiseks.

Taastumine. Võimalus, et narkootikumidest sõltumuses olnud isik, kes on nendest mõnda aega hoidunud, alustab pärast ravi varsti uuesti sõltumusainete kasutamist, on väga suur. See ongi üks põhjus, miks on sõltumust ravida nii raske. Üha rohkem nõustutakse sellega, et sõltumuses olevad isikud vajavad ravi ja taastumist.

Kõige tõenäolisemalt ja kiiremini tekib sõltumus süstimisel, sest annused on suured, rahuldustunne tekib kohe ja tarvitaja on seotud süstimise kui rituaaliga. Mõnede inimeste jaoks võib tavaline süstimine saada sama tähtsaks kui sõltumusaine toime. Kui pole sõltumusainet, kõlbab ükskõik mis, peaasi, et saaks süstida. Tõsi, peatselt organism mõistab pettust ja soov süstida jääb ära.

Sõltumusravimid ja rasedus. Üha enam on narkootikume hakanud kasutama tütarlapsed ja naised. Selliste sõltumusravimite nagu alkohol ja kanep käitumist vabastavad mõjud võivad viia soovimatu raseduseni. Vahel jätkatakse narkootikumi kasutamist ka raseduse ajal. Arenev loode on kaitsetu suurte uimastikoguste suhtes, kuna ta ei ole võimeline selliseid narkootikume nagu heroiin, alkohol, kannabinool kiiresti elimineerima. Harva ja erakordsetel juhtudel võib narkootikum põhjustada suuri muutusi loote arengus ja viia väärarenguni. Selline oht on kõige suurem raseduse esimesel kolmel kuul. Kui ema on kogu raseduse ajal tarvitanud kokaiini, on suur südame, neerude ja soolte anomaalia tekke oht. Narkootikum võib veel sündimata last mõjustada samamoodi, kui ta mõjustab ema, sest arenev organism suudab end vähem kaitsta. Alkohol, rahustid jt., mis pärsivad täiskasvanute hingamist, võivad seda teha ka lootel või vastsündinul. Mõningatel juhtudel võib laps sattuda sõltumusse juba emaüsas, kui tegemist on sellise tugeva narkootikumiga nagu heroiin ja kui ema kasutab mürki pidevalt kogu raseduse aja. Selline laps vajab arstiabi kohe sünnist alates, et vältida ärajätunähte.

Kõik narkootikumid ei ole rasedatele ühtemoodi ohtlikud. Ohtlikumad on pärssiva toimega ained. Narkootikumi tarvitamine raseduse ajal on alati seotud ohuga kaotada laps sünnituse ajal. See võib olla tingitud mürgi otsesest toimest või võib toimuda kaudselt ema halva tervise ja alatoitluse tõttu. Tavaliselt ei võta narkomaanid end rasedusega arvele ja nii jäävad nad arstide vaateväljast eemale. Parim soovitus on raseduse ajal üldse mitte mingit narkootikumi kasutada (sealhulgas alkoholi, tubakat ja võib-olla ka kanget kohvi).

Käitumuslikud muutused. Paljud uimastid muudavad käitumist, põhjustades agressiivsust. Näiteks alkohol võib vähendada inimese kontrolli vägivaldse käitumise üle, lahustite, aerosoolide, liimida jt. gaasiliste inhalantide intoksikatsioon aga põhjustada antisotsiaalsust ning vandalismi.

Sõltumusravimite kasutamisel ei reageeri inimene tavaliselt valule, näljale, väsimusele jne. Sõltlastel võib mälu muutuda viletsaks, isiksus muutuda või manduda. Inimesel on probleeme kellegagi koos elada, ta on kergesti ärritatav, muutlik oma tegudes.

Uimasteid tarvitavate inimeste tervis on kahjustatud, neil kaob elu eesmärk või on see narkootikumide kasutamine. Narkomaanide suremus on suur. Surmajuhtumite arv on suurem tõenäoliselt nende kuritegevusele kalduvate noorte hulgas, kes tarvitavad narkootikume ja söövad ebaregulaarselt. Nii suureneb haigestumise ja üleannustamise oht, samuti sõltumus ise.

Perekonna lagunemine. Uimastite tarvitaja ei kahjusta mitte ainult ennast, pingeid tekitavad pettused, valed, manipulatsioonid, mis viivad sõpruse ning perekonna lagunemiseni. Sissetulek, mis on vajalik toidu, rõivaste ning peavarju eest maksmiseks, kulub narkootikumidele ja alkoholile. Ka teised kohustused, nagu laste eest hoolitsemine, võivad jääda hooletusse, samuti võivad tekkida seksuaalprobleemid.

Mõjud ühiskonnale. Sõltumusainetest põhjustatud hädad võivad esile tõusta ka teisiti. Paljud narkomaanid on eemaldunud tavapärasest elust, nad puutuvad kokku vaid väikese arvu teiste tarvitajatega. Neil on raske hankida tööd ja leida elukohta. Ühiskond tõukab neid üha enam eemale ja põlgab makstes kõrget hinda uimastitest põhjustatud kuritegude eest. Ühiskond kaotab ka narkomaanide töö tootlikkuse vähenemise, töölt puudumise, töötuse suurenemise ning teenistuse kadumise tõttu. Arvatakse, et Eestis on alkoholi tarbimisest põhjustatud kahju neli korda suurem kui kasum alkoholi müügist.

Vale aeg ja koht. Isegi mõõdukas kogus uimastit tekitab koordinatsioonihäireid, vähendab reaktsiooniaega ja tähelepanuvõimet. Toime võib kesta tunde. Pole tähtis, kuidas inimene ise end tunneb, objektiivselt pole ta suuteline autot juhtima, masinal töötama, isegi tänavat ületama. Kõigile on teada alkoholi tarbimisega seotud liiklusõnnetused, seni on kahjuks alahinnatud kanepi ja trankvillisaatorite kahjulikku toimet. On andmeid kanepitoodete olulisest osast liiklusõnnetuses, eriti rongi- ja lennuõnnetuses. Mõningad uuringud näitavad, et kanepitarvitajate hulgas on surmajuhtude ja vigastuste arv sama, mis alkoholi kuritarvitamise puhul.

Paljud uimastitest põhjustatud tervisehäired võivad kesta tunde pärast esmatoime kadumist. Näiteks kanepi mõju autojuhtimisele kestab 3-4 tundi pärast kaifi möödumist ja iga trankvillisaatoriannus, mis võeti õhtul, võib häirida autosõitu veel järgmisel hommikul.

Uimastid ja sport. Uimastite kahjulik mõju on viimastel aastatel hakanud mõjutama ka sporti. Konkurentsi suurenemine, tipptulemuste tagaajamine võib vahel juhtida ebasoovitavale ohtlikule ravimikasutamisele. Olümpiakomitee on koostanud ravimite nimekirja, mille kasutamine on keelatud või piiratud. See nimekiri sisaldab psühhostimulaatoreid (amfetamiin, efedriin), narkootilisi analgeetikume (kodeiin, morfiin), diureetikume (furosemiid), loomulikke kasvuhormoone ja anaboolseid steroide (nandroloon, stanosolool, testosteroon), mida kasutatakse kehakaalu ja lihasmassi suurendamiseks. Viimased on ohtlikud, võivad põhjustada kollatõbe, makshaigusi, kõrget vererõhku seoses vedeliku peetusega organismis, väheneb spermatosoidide teke meestel ja areneb maskuliinsus naistel. Lisaks võivad anaboolsed steroidid põhjustada psühhoosi. Kuna steroide manustatakse süstides, siis suureneb HIV viirusesse nakatumise oht. Mõnedes riikides on püütud keelustada steroidide kasutamist alla 18-aastastel noorukitel ning piirata nende reklaamimist spordiajakirjades.

Sõltumusravimid töökohas. Sõltumusravimid, nagu kanep, alkohol ja trankvillisaatorid võivad nõrgendada intellekti, võimekust, mälu ja õppimisvõimet - sellest järeldub, et süstemaatiliselt narkootikume tarvitavate inimeste töö tootlikkus on väiksem. Narkootikumide tarvitamine töökohal põhjustab töölt puudumist - narkootikume tarvitavad inimesed puuduvad töölt kaks ja pool korda rohkem kui ülejäänud, töö tootlikkuse vähenemist (25-33% madalam kasutajail), tööõnnetusi (2-3 korda rohkem kuritarvitajail), haigestumist (sõltumusainete tarbijad puuduvad kümme korda sagedamini enam haiguse tõttu kui mittetarbijad), esineb vargusi, see omakorda halvendab juhtkonna ja töötajate vahelisi suhteid.

Probleemi ulatus. Selle kohta, kui palju ühes või teises riigis narkootikume tarvitatakse, puuduvad usaldusväärsed andmed. Alkoholi ja tubaka kasutamist iseloomustavad andmed on rohkem kättesaadavad, sest need on legaalsed sõltumusained. Palju keerulisem on määratleda illegaalsete ainete tarbimist. Kanep on kõige laialdasemalt kasutatav illegaalne narkootikum. Ka lahustite tarbimine (liimi nuusutamine) on levinum, kui varem oletati, kuid teiste narkootikumide kasutamine on vähenenud. Sõltumusainete kasutamise pilt muutub pidevalt. Narkootikumide tarbimine suureneb igal aastal 70%. Uuringud näitavad, et Euroopa ääremaade ja Ida-Euroopa noored tarvitavad illegaalseid uimasteid vähem kui Prantsusmaa, USA ja Inglismaa noored. Kahjuks ei saa sama öelda legaalsete uimastite - tubaka ja alkoholi kohta.

Narkootikumid ja kuriteod. On selge, et narkootikumide kasutamine on seotud kuritegevusega. Sellele ei ole aga täpset seletust. Ühelt poolt on teada, et narkootikumid otseselt kuritegevust ei põhjust, teisalt on aga väljaspool kahtlust, et paljud opiaadisõltlased on kuritegevusega tihedalt seotud. Ühes ülevaates, kus võrreldi heroiinikasutajaid tavakodanikega , selgus, et heroiinitarvitajad on röövimiste ja kallaletungide eest kinni peetud kolm korda sagedamini kui mittetarvitajaid. Teises uurimuses tõdetakse, et ligikaudu 60% heroiinitarvitajatest on kinni peetud röövimiste eest, kuigi enamikku nendest oli karistatud ka enne narkootikumide tarvitamist.

On küllalt tõenäoline, et narkootikumide, eriti heroiini kõrge hind mustal turul põhjustab nende tarvitajate hulgas varavastaseid kuritegusid. Väljakujunenud sõltumusega heroiinitarvitajad peavad kulutama iga päev meelemürgi ostmiseks väga suuri summasid. Ei ole üllatav, et paljud sõltlased on sunnitud minema vastuollu seadusega (prostitutsioon, sissemurdmised, pisivargused ja eriti narkoäri), et maksta narkootikumide eest. Mõningatel juhtudel võivad heroiinisõltlased tarvitada vägivalda või ähvardada vägivallaga narkootikumide või raha röövimise ajel. On narkootikume, mille toime mõttetegevusse võib viia vägivaldsetele tegudele indiviidi suhtes. Ingli tolm või PCP on narkootikum, mis võib põhjustada hirmsaid vägivaldseid mõrvarlikke rünnakuid. Ka amfetamiini ja kokaiini kasutamisega seotud meeltesegaduse tulemuseks võib olla füüsiline vägivald.

Narkootikume, mis kõige sagedamini põhjustab vägivaldseid kuritegusid on alkohol. Alkoholiga on seotud 30-50% murdvargustest, üle 70% vägivallajuhtumitest, üle 50% tapmistest, üle 27% liikluses hukkunuist jm.

Prognoos

¤ Meditsiinistatistika näitab, et narkomaanide keskmine eluiga on alla 30 aasta, sest ükski organism ei suuda taluda aina suurenevaid keemiliste või looduslike mürkide annuseid.

¤ Ebasteriilse süstla kasutamise tulemusel sureb 30% narkomaane nakkustesse (AIDS, maksapõletik jm.).

¤ 20% sõltumusravimite kasutajaist lõpetab uimastite kõrge hinna või lootusetuse tõttu enesetapuga. Õlejäänud hukkuvad arstiabi puudumisel või liiga suure annuse kasutamise tagajärjel.

Kasutatud kirjandus.

¤ Margareete Otter. Narkootikumid 1997

¤ Medicina Narkoloogia 2000