NAHK   

NAHA ÜLESANDED
A) KAITSEB
B) SÜNTEESIB
C) ERITAB
D) ON MEELEELUND
E) AITAB REGULEERIDA KEHATEMPERATUURI
NAHK KAITSEB
A)  ULTRAVIOLETTKIIRGUSE EEST

B VÄLISTE VIGASTUSTE EEST
C) LIIGSE VEEKAOTUSE EEST  

D)  HAIGUSETEKITAJATE SISSETUNGI EEST           
HIGINÄÄRMED
HIGINÄÄRMETES TEKIB PEAMISELT VEEST KOOSNEV VEDELIK, MIS LAIALI VALGUDES NIISUTAB KOGU KEHA PINDA. KUI VESI AURUB, VÕTAB TA ÜMBRUSKONNAST ÄRA SOOJUSENERGIAT. HIGI KUIVAMINE NAHA PINNAL  ÜHTLASI JAHUTAB NAHKA.         
NAHA VÄRVUS
KUI ULTRAVIOLETTKIIRGUS LANGEB NAHALE, SIIS SÜNTEESIB NAHK MELANIINI NING JUME MUUTUB TUMEDAMAKS. TUME NAHA VÄRVAINE TAKISTAB KIIRGUSE TUNGIMIST NAHAALUSTE KUDEDE RAKKUDESSE. SEAL KAHJUSTAB KIIRGUS RAKUTUUMADES PÄRILIKKUSAINET. NEEGRITE TUME NAHK KAITSEB NEID PÄIKESEKIIRGUSE HALVA MÕJU EEST NING VÕIMALDAB ELADA PÄIKESEKÜLLASTES KOHTADES.
BAKTERID
NAHA ALL ELAVATE BAKTERITE HULK SÕLTUB          
A) VANUSEST 
B) SOOST
C) NAHA PUHTUSEST
D) NIISKUSEST
E) SELLEST KAS NAHK ON VIGASTATUD
F) KAS ON NAHAHAIGUSI
OSA MIKROOBE ELAB MEIE NAHAL ALALISELT, OSA SATUB SINNA JUHUSLIKULT.
NAHA UUENEMINE
A) PIDEVALT TEKKIVAD UUED RAKUD LIIGUVAD NAHA PEALISPINNA POOLE JA MOODUSTAVAD
SARVKIHI
B) NAHA UUENEMINE KESTAB 3-4    NÄDALAT
C) VANAD RAKUD EEMALDUVAD PESEMISEL.   

KASUTATUD KIRJANDUS

BIOLOOGIA PÕHIKOOLILE IV - Urmas Kokassaar, Mati Martin
INTERNET http://www.imelaps.ee/pg/nahk/6.shtm
INIMENE - Brian J. Ford
INIMESE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA  JA ANATOOMIA - Tsuzmer, A.; Petriðina