VLADIMIR NABAKOV
1899-1977
Vladimir Nabakov, sündinud 23. aprillil 1899. aastal Peterburis, oli ühe maineka juristi ja publitsisti poeg. Lapsepõlve veetis ta sünnilinnas ja perekonna mõisas Peterburist lõuna pool, kus sai alguse tema eluaegne liblikate uurimise kirg. Ta kasvas üles kakskeelsena (vene ja inglise keel) ning hakkas viieaastaselt õppima prantsuse keelt. Esialgu õpetasid teda koduõpetajad, 1911-1917. aastal käis Vladimir Nabakov Peterburi gümnaasiumis. Sel ajal kirjutas ja avaldas ta oma esimesi luuletusi. 1919. aastal emigreerus perekond Inglismaale. Vladimir Nabakov õppis Cambridge’is kaks aastat vene ja inglise kirjandust, kolis siis Berliini, kus elas kuni 1937. aastani. Ülalpidamist teenis ta peamiselt eratunde andes, keeli ja tennisemängu õpetades. Peale selle tõlkis ja kirjutas ta luuletusi, jutustusi ning romaane, mida esialgu avaldas pseudonüümi Vladimir Sirin all. 1926. aastal abiellus Vladimir Nabakov Véra Slonimiga ning samal aastal ilmus tema esimene romaan “Mašenka”. Lühikeste vaheaegadega järgnesid seitse romaani vene keeles. Mais 1937. aastal emigreerus Vladimir Nabakov koos naise ja pojaga Prantsusmaale. Kolm aastat elasid nad Pariisis. Seal kirjutas ta oma esimese ingliskeelse romaani “Sebastian Knighti tõeline elu”. 1940. aastal kolis perekond New Yorki. 1941-1948. aastal õpetas Vladimir Nabakov vene keelt Wellesley College’is Massachusettsis. Peale selle oli ta mõne aasta Harvardi ülikooli võrdleva zooloogia muuseumi kaastöötaja liblikaasjatundjana. 1945. aastal sai temast USA kodanik. Alates 1948. aastast oli ta kümme aastat vene ja Euroopa kirjanduse professor Cornelli ülikoolis Ithacas. Sel ajal kirjutas ta lisaks jutustustele oma kuulsaima romaani “Lolita”, mis ilmus 1955. aastal esialgu Pariisi kirjastuses Olympia Press. 1960. aastate alguses asus Vladimir Nabakov vabakutselise kirjanikuna elama Montreux’sse Genfi järve ääres. Seal valmisid muuhulgas romaanid “Kahvatu tuli” (1962) ja “Ada ehk Arm: ühe suguseltsi kroonika” (1969). Nabakov töötas veelkord läbi juba USA-s kirjutatud memuaarid ning avaldas need 1966. aastal pealkirja all “Räägi, mälu”. Memuaaride viimase peatüki andis tema poeg alles 1999. aastal vabaks ja see ilmus Saksamaal taskuväljaandes autori 100. sünnipäevaks. Vladimir Nabakov suri 2. juulil 1977. aastal Montreux’s.
KASUTATUD KIRJANDUS
*J. Scholl “Romaanid”
*Maailma kirjanikke