METEOORID JA METEORIIDID
Kosmiliste kivide tillukesed tükid põlevad ära Maa atmosfääris ja tekitavad meteoore. Suuremaid kamakaid, mis langevad Maa pinnale, kutsutakse meteoriitideks.
Kõikjal päikesesüsteemis leidub kivitükke ja tolmu, mida nimetatakse meteoorkehadeks. Kui Maa liigub läbi kosmose, siis põrkab ta paljude nende osakestega kokku. Maa atmosfääri siseneb igal aastal üle 200 000 tonni kosmilist kivimit. Enamik tükke on väikese ja põlevad Maa atmosfääris ära. Suuremad kõik ei põle ja jõuavad Maale.
METEOORID JA METEOORIVOOLUD
Tolmukübemed, mis pole liivateradest suuremad, kihutavad läbi atmosfääri Maa poole kiiremini kui kuul. Tolm kuumeneb ja osa sellest põleb ära, tekitades valguseviiru, mida tuntakse meteoorina. Meteooride läbimõõt on umbes 1 meeter ja pikkus 20 kilomeetrit ning nad kestavad vähem kui sekund.
Maalt vaadatuna paistab meteoor nagu üle taeva liikuva langeva tähe sähvatus, sellepärast neid kutsutaksegi langevateks tähtedeks. Pilvitul ööl, kui Kuu ei paista, võib tunnis registreerida umbes kümme meteoori. Meteoorivool (ka tähesadu) koosneb omavahel seoses olevatest meteooridest, mis tulevad ühest ja samast taeva piirkonnast igal aastal samal ajal. Tähesajud tekivad siis, kui Maa liigub läbi meteoorkehade voo, mis on eraldunud komeetidest.
METEORIIDID JA KRAATRID
Suured kosmosest pärit kivikamakad, mis atmosfääris ära ei põle, mürtsatavad Maa pinnale ja on tuntud kui meteoriidid. Nad alustavad oma eksistentsi komeedi või asteroidi osana. Maale langeb igal aastal rohkem kui 3000 meteoriiti, mille kaal on kilogramm või enam. Suurem osa meteoriitidest koosneb kivimitest, mõned on rauast ning teised sisaldavad nende mõlema segu.
Kui suured meteoriidid põrkavad vastu maad, siis tekivad kraatrid. Nende läbimõõt võib olla vahemikus mõnest meetrist kuni 140 km. Enamik nendest on tekkinud rohkem kui 50 miljonit aastat tagasi. 200 km laiune Chicxulubi kraater, mis nüüd on Mehhiko lahe all, tekkis 65 miljonit aastat tagasi, kui tohutu kaljurahn põrkus Maaga.
KASUTATUD KIRJANDUS
*Õpilase teadusentsüklopeedia
* D. Kindersley “Illustreeritud laste entsüklopeedia”
