HERMAN MELVILLE 1819-1891
Herman Melville sündis 1. augustil 1819. aastal New Yorgis. Kaupmehest isa läks pankrotti ja suri 1832. aastal. Perekonda toetasid sugulased Albanyst. Hermani kooliõpingud ei kestnud kaua, sest ta pidi kirjutaja, õpetaja ja farmitöölisena perekonna ülalpidamiseks lisaraha teenima. Ta täiendas oma haridust iseõppimise teel. 1839. aastal läks Melville madrusena merele. Esimene reis viis ta Inglismaale, teine vaalapüügilaeval Vaikse ookeani lõunaossa, kus ta elas lühikest aega pärismaalaste hulgas Markiisaartel. Melville käis ka Tahitil ja Havail. Seal astus ta USA mereväkke ja naasis järgmisel aastal sõjalaevaga USA-sse. Pärast mereväest vabanemist kirjutas ta läbielatu põhjal romaane, millega saavutas suurt edu, sest Lõunamere temaatika oli kirjanduses alles käsitlemata. Kuna Melville'il oli Londonis vend, kes tema karjääri kogu aeg toetas, ilmusid teoste esitrükid enamasti Inglismaal, nagu näiteks esikteos "Typee" (1846) või "Omoo" (1847), mis käsitles Tahitil veedetud aega. Melville abiellus 1847. aastal Massachusettsi ülemkohtuniku tütre Elizabeth Shaw'ga. Paaril oli neli last, mõlemad pojad surid aga varakult. 1849. aastal ilmus "Mardi teekond sinna", millega lugejad ei osanud midagi peale hakata. Melville kirjutas rahateenimise eesmärgil uusi mereromaane. 1849-1850.aastal viibis ta jälle Inglismaal, pärast naasmist USA-sse ostis ta Massachusettsi osariiki Pittsfieldi farmi ja sõbrunes naabruses elava Nathaniel Hawtrone'iga. Tema ettepanekul töötas Melville "Moby Dicki ehk Valge vaala" (1851) ümber allegooriaks. Raamatu väärtus ilmnes alles 30 aastat hiljem. Kirjaniku eluajal müüdi seda kõigest 3000 eksemplari. Sama edutud olid ka Melville'i järgnevad teosed. 1856-1857. aastal reisis ta Vahemerel ja Palestiinas ja pidas seejärel ettekandeid USA-s. Kogu "Turuplatsi jutud" (1856), mis sisaldab tähelepanuväärset jutustust "Kirjutaja Bartleby" (1853) ja satiir "Petis" (1857), olid tema viimased, enne surma ilmunud proosateosed. 1863. aastal kolis perekond Melville rahalistel põhjustel New Yorki. Seal sai Hermanist tolliinspektor, kellena ta töötas kuni 1885. aastani. Sellel perioodil kirjutas ta eranditult luuletusi, näiteks "Lahingulood" (1866), mis käsitlesid kodusõda, ja värssromaani "Clarel" (1876), mille teemaks oli reis Palestiinasse. Elu lõpuaastad veetis Melville tagasitõmbunult. Viimane jutustus "Billy Budd, fokkmarsimadrus" valmis kirjaniku surma-aastal, avaldati aga alles aastal 1924. Herman Melville suri avalikkuse poolt peaaegu unustatuna 28. septembril 1891. aastal New Yorgis.
KASUTATUD KIRJANDUS
*B. Sichtermann, J. Scholl “Romaanid”
*Maailma kirjanikke