MEDITSIIN
Meditsiiniks nimetatakse inimese haiguse teaduslikku uurimist. Meditsiin uurib igasuguste haiguste põhjusi, ennetamist, diagnoosimist ja ravimist.
Kreeka arsti Hippokratest nimetatakse sageli ka arstiteaduse isaks. Ta uuris patsiente ja tegi märkmeid nende haiguste sümptomite kohta. Ta andis haigetele ka ravimeid, näiteks pajukooreteed. Palju aega hiljem eraldati samast pajukoorest tuntud palavikuvastane ravim aspiriin. Kuid teaduslikult ei suudetud haigusi ravida seni, kuni puudus ettekujutus sellest, mismoodi organism töötab.
KEHA MÕISTMINE
16. sajandi Belgia anatoom Andreas Vesalius oli esimene, kes näitas, kus asetsevad kehas luud, lihased, veresooned ja siseelundid. Siis avastas Inglise arst William Harvey (1578-1657), et verd pumpab kehas ringi süda. Ja kui 19. sajandi teadlased näitasid, et haigusi võivad põhjustada mikroobid (mikroskoopilised organismid, näiteks bakterid), sai meditsiinist kaasaegses mõistes teadus.
DIAGNOOSI PANEMINE
Haiguse äratundmine ehk diagnoos algab sellest, kui doktor paneb kirja haigusloo. See tähendab, et arst küsib haigelt, milliseid haigusi on varem põdenud ning millised on tema eluviisid. Siis teeb arst haigele läbivaatuse. See võib tähendada ka patsiendi rinna ja kõhuõõne põhjalikku kuulamist stetoskoobiga, erinevate siseorganite, näiteks maksa kompamist läbi kõhunaha ning silmade, kõrvade ja kurgu uurimist spetsiaalsete selleks ettenähtud instrumentidega. Enamiku haiguste äratundmiseks piisabki haigusloost ja läbivaatusest. Aga arst võib teha haigele ka vere-, uriini- ja teisi proove, mida uuritakse laboratooriumis. Mõnikord uuritakse patsienti röntgenikiirtega. Need teevad pildi haige sisemusest ja aitavad arstil paremini mõista, mis võiks patsiendil viga olla.
RAVI
Enamikku haigusi saab ravida kas ravimite või operatsiooniga. Tänapäeval on kasutusel umbes 6000 ravimit, sealhulgas valuvaigistid, antibiootikumid ja vaimuhaigusi leevendavad arstirohud. Operatsioone kasutatakse sageli südamehaiguste ja vähi ravis, et eemaldada viga saanud kudesid. Tänapäeval on võimalik vahetada välja ja inimeste elutähtsad organid, näiteks süda, kopsud, neerud ja maks, kasutades selleks teiselt inimeselt ehk doonorilt saadud elundit.
ENNETAV ARSTITEADUS
Haigusi ennetada on alati lihtsam kui neid ravida. Arstid räägivad inimestele kõigist tervisele kahjulikest asjadest, et inimesed oskaksid haigustest hoiduda. Näiteks teatakse, et suitsetamine põhjustab nii südamehaigusi kui ka kopsuvähki, seepärast propageerivad arstid suitsetamisest loobumist. Selle hõlbustamiseks on olemas mitmeid vahendeid, samuti võib hoiatust lugeda iga sigaretipaki pealt. Inimesed võivad oma tervise eest hoolitseda ka mitmekülgset ja tervislikku toitu süües, sportides, piisavalt puhates ja regulaarselt oma tervist kontrollides. Mõnedest haigustest saab hoiduda ka vaktsineerimise ehk kaitsesüstimise abil.
ALTERNATIIVMEDITSIIN
On olemas ka teistsuguseid ravivõimalusi, mis ravivad haigusi teaduslikust meditsiinist erinevate vahenditega. Akupunktuur on iidne Hiinas levinud ravimeetod. See tähendab kehakanalite kohal paiknevate elujõupunktide tasakaalustamist. Raviks paigaldab nõelravi spetsialist patsiendi keha kindlatesse paikadesse nõelu. See ja teised alternatiivmeditsiiniharud nagu näiteks refleksoloogia, homöopaatia ja aroomiteraapia on paljude inimeste seas populaarsed, ehkki nende raviefektid ei ole vähemalt seni veel teaduslikku tõestust leidnud.
KAASAEGSE MEDITSIINI TÄHTSÜNDMUSED
1905 Esimene vereülekanne
1922 Frederick Banting ja Charles Best manustasid esimestena suhkruhaigetele insuliini
1928 Alexander Fleming avastas penitsilliini
1938 Esimene kunstliku puusaliigese paigaldamine
1943 Esimene dialüüsi- ehk kunstneer-aparaat
1955 Jonas Salk võttis kasutusele lastehalvatuse vastase vaktsiini
1967 Doktor Christiaan Barnard tegi Lõuna-Aafrika Kaplinnas esimese südamesiirdamisoperatsiooni
1979 Maailm kuulutati tänu ülemaailmsetele kaitsesüstimistele rõugevabaks
1981 Diagnoositi esimene AIDSi-juhtum
Arstid annavad enne ametisse astumist Hippokratese (Vana-Kreeka arst, 460-377 eKr) vande – lubaduse pidada kinni arstieetikast.
KASUTATUD KIRJANDUS
*Õpilase entsüklopeedia
*D. Kindersley “Illustreeritud lasteentsüklopeedia”