MAA PÖÖRLEMINE

Maa pöörleb Päikese orbiidil nagu vurrkann. See pöörlemine põhjustab maa pinnal ööpäevaseid, aastaseid ja aastaajalisi päikesevalguse ja temperatuuri muutusi. Näib, et Päike tõuseb idast, ületab taevalae ja loojub läände. Tähed teevad seda sama öösiti. Kuni 16. sajandini uskusid inimesed, et Maa seisab paigal ning Päike ja tähed liiguvad selle ümber. Nüüd teame me, et päike ja tähed näivad taevalaotust ületavat sellepärast, et Maa teeb ööpäeva jooksul täispöörde ümber oma telje. Samuti teeb Maa täisringi ümber Päikese 365 päeva jooksul, mis annabki meile mõiste – aasta.

 Kuu teeb Maale ringi peale umbes 27 päevaga. Kulub umbes 29 päeva – seda perioodi nimetatakse sünoodiliseks kuuks -, et Kuu läbiks kõik faasid. Pärast iga uue sünoodilise kuu algust on Kuu täiesti pimeduses. Siis ilmub ta nähtavale õhukese sirbina, mida Päike valgustab ühelt poolt. Valgustatud ala kasvab seni, kuni tekib täiskuu kujutis. Lõpuks nähtav Kuu kahaneb, kuni temast saab sirp.

Sel ajal, kui Kuu tiirleb orbiidil ümber Maa, tõmbab ta oma raskusjõuga vett ookeanist enese poole. Sellest tulenevaid veetaseme muutusi nimetatakse loodeteks. Ka Päike mõjutab loodeid ja kõige suuremad looded, mida nimetatakse süsüügilisteks loodeteks, tekivad siis, kui Päikese ja Kuu külgetõmbejõud mõjuvad samas suunas.

Mõnikord satub Maa Päikese ja Kuu vahele ja heidab Kuule oma varju. Seda nähtust nimetatakse kuuvarjutuseks. Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu jääb Maa ja Päikese vahele. Ehkki Kuu raadius moodustab Päikese omast 1/400-ndiku, asub ta Maale tohutult lähemal kui Päikesele, mistõttu täielik varjutus on ka võimalik.

Muud tsüklid

Mõnikord on Maa orbiit ümber Päikese vähem ringi- rohkem ellipsikujuline. Ka Maa pöörlemistelg võbiseb aeglaselt nagu tasakaalu kaotanud vurrkanni telg. Variatsioone lisandub kümnete või sadade tuhandete aastatega. Mõned teadlased usuvad, et variatsioonid põhjustavad jääaegu, mis tabavad Maad mõne miljoni aastaste vaheaegadega.

Maa pöörleb ümber oma telje, mille kaldenurk planeedi tiirlemisorbiidiga Päikese suhtes on 23 kraadi. Selline kalle põhjustab seda, et  erinevatel aastaaegadel on päevavalguse osakaal ja kliima erinevad. Märtsis ja Septembris asub Päike otse ekvaatori kohal Juunis on põhjapoolkera rohkem Päikese poole kaldu ja siis on seal suvi. Pooluste lähedal esineb suvel nädalaid, mil Päike kunagi ei looju, ja talvel nädalaid, mil Päike üldse ei tõuse.