LOOMAAEDADE TÄHTSUS

Paljud inimesed arvavad, et loomaaiad on loomade vangla, ning et need tuleks kinni panna. Teised jälle väidavad, et see on ainus viis väljasuremisohus liikide päästmiseks.

Loomaaedu süüdistatakse loomade hoidmises väikestes puurides ning nende pidamist looduskaugetes tingimustes. Tänasel päeval on loomaaiad suutelised looma oma asukaile nende looduskeskkonnale lähedased tingimused.

LOOMAAEDADE TÄHTSUS

Loomaaiad eksisteerivad juba aastasadu. Näiteks hiinlastel olid loomaaiad juba 3000 aasta eest, Vana-Egiptuses kasvatasid vaimulikud aga pühakodade juurde kuuluvates aedades lõvisid ja paaviane.

Veel 60 aastat tagasi kujutasid loomaaiad endast loomapuuridest koosnevaid ridu. Inimesed vaatasid neid ning vaid vähesed tundsid huvi loomade päritolu ning harjumuste vastu. Mõned maailma 700 loomaaiast hoiavad kahjuks loomi veel tänaselgi päeval sarnastes tingimustes.

Tänu uutele teadussaavutustele on tänapäeval loomaaedadel võimalik luua oma asukaile palju paremaid elutingimusi. Igas heas loomaaias on loomadele tagatud piisavalt ruumi ja antud liigile sobilikud elutingimused.

OHUSTATUD LIIKIDE KASVATAMINE

Paljud haruldased loomaliigid on täielikust väljasuremisest päästetud ainult tänu nende kasvatamisele loomaaedades. Mõningad neist, näiteks rosaalia, on tänapäeval arvukamad loomaaias kui vabas looduses. Kauni valget värvi sulestikuga haruldast värvuliiki Leucopsar rothschildi peetakse paljudes maailma loomaaedades ning taasasustatakse tema algupärastesse biotoopidesse Bali saare metsaaladel.

Vangistuses kasvatamine on üks võitlusmeetoditest ohustatud liigi püsimise eest, ent see on üsna ebakindel ning ei pruugi alati õnnestuda. Loomaaiad üle kogu maailma teevad omavahel koostööd ning vahetavad vastastikku loomi, et ei tekiks tugev ja terve populatsioon ning et vältida liigi taandarengut.

LOOMAAEDADE TULEVIK

Nagu näib, on loomaaedade tulevik seotud mitte tänasel päeval arvukalt peetavate elevantide ja lõvidega, vaid hoopis väikeste loomadega, näiteks rühmakaupa elavate ümisejate ja surikaatidega.

Loomaaedades, mis peavad ööloomi ning loovad kunstlikult öö ja päeva rütmi, esitletakse neid liike edukalt loomaaia külastajatele. Niisugused loomad nagu sebrad ning mõningad roomajate liigid jäävad oma kerge hoolduse ja madalate nõudmiste tõttu toidu osas endiselt loomaaedade lemmikuteks. Mõned teised loomad aga vangistuseks elamiseks ei sobi ning neid kohtab loomaaedades üha harvemini. Niisuguste liikide loomupärast käitumist surutakse siin tugevasti maha, mis viib sageli ebaterve käitumiseni. Suured kaslased jätavad nukra mulje, kui kõnnivad pidevalt mööda puuri edasi-tagasi. Vaid mööda oma jalajälgi jalutavad elevandid äratavad samuti kaastunnet.

UURINGUD

Kui tahetakse, et loomade pidamine vangistuses õnnestuks, peab see tuginema sügavatele teadmistele nende käitumise kohta.

Näiteks on kindlaks tehtud, et gepardid ei paljune niikaua, kuni neid koos hoitakse. Pärast pikki aastaid gepardite juurdekasvuta tegutsenud Whipsnade´i loomaaias läks lõpuks korda saavutada suurt edu ning täheldada 100 noorlooma sündi, kes tulid ilmale järgneva 20 aasta jooksul, mil loomaaia töötajad sellest reeglist kinni pidasid.

Uuringute võimuses pole aga kõikide probleemide lahendamine. Hiidpanda populatsioonid Hiinas on suures ohus seoses sobivate biotoopide ning kohtade, kus kasvab bambus, mis on nende haruldaste loomade toiduks, hävimisega. Loomaaedades üle kogu maailma elab vaevu 100 hiidpandat ning teadlased ei suuda välja selgitada, miks on tema kasvatamises tehtud nii nigelaid edusamme.

Tänu uurimistööle on loomaaedade spetsialistid kursis, missugused tingimused erinevatele loomaliikidele sobivad ning missuguses keskkonnas nad end kõige paremini tunnevad.

Alles üsna hiljaaegu tehti kindlaks, et loomade dresseerimine saduldatud tööloomadeks või tsirkuses esinemiseks, mida on kaua peetud ebaloomulikuks ning vägivaldseks, on tegelikult loomadele kasulik, kuna väldib nende tegevusetust ning peletab vangistuses kergesti tekkivat igavust.

LOOMAAED JA HARIDUSASUTUSED

Loomaaedade oluline ülesanne on looduse ja üksikute liikide kaitsemeetodite lähendamine ühiskonnale. Suured plakatid ning teadetetahvlid võivad ärgitada huvi teatud liikide kasvatamise ja päästmise vastu. Ka teadlased saavad loomaaedades võimaluse loomade käitumist paremini uurida. Tänu kontaktidele, mida nad siin loomadega luua saavad, on inimestel kergem nende probleeme mõista. Paljud loomad kutsuvad ellu erilisi teavitusosakondi, mis korraldavad kooliõpilastele ning ka teistele soovijatele erinevaid kursusi ja teabepäevi.

MIKS ON VAJA LOOMAAEDU?

Valge-orüks (Oryx leucoryx)

1972. aastal suri valge-orüks küttimise tagajärjel vabas looduses välja. Ameerika Ühendriikides Phoenixi loomaaias tehti algust nende antiloopide kasvatamisega.

1980-ndate aastate algul lasti Omaanis ja Saudi-Araabias vabadusse esimesed vangistuses üles kasvatatud valge-orüksid. Loomad hakkasid paljunema, ent võitlus nende ellujäämise eest pole veel sugugi lõppenud.

Miilu ehk davidi hirv (Elaphurus davidianus)

Viimane metsikute miilude kari suri Hiinas välja aastal 1900. Õnneks toodi varem hulgaliselt neid hirvi Euroopasse, mistõttu Suurbritannias õnnestus kokku saada järglaste andmiseks võimeline kari. 1970-ndatel aastatel elas Euroopas 550 miilut ning osa neist viidi Pekingi loomaaeda. 1987. aastal tehti Hiinas algust selle hirve reintroduktsiooniga vabasse loodusesse. Miilud elavad ka Tallinna loomaaias. Kokku elab maailma loomaaedades umbes 1500 isendit.

Prževalski hobune (Equus przewalskii)

Prževalski hobune on ainus elusolev tõeline (mitte algul kodustatud ning siis uuesti metsistunud) metsik hobune. Ta pärineb Mongoolia aladelt. Küttimise tulemusel suri Prževalski hobune looduses 1940-ndatel aastatel välja. Tänu loomaaedadele taasasustatakse seda hobust praegu Mongoolia ning Venemaa kaitsealadele. Prževalski hobust on võimalik näha ka Tallinna loomaaias. Kokku on neid maailma loomaaedades 600 isendi ringis.

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/zoo.htm