ASEND	KLIIMA	MULLAD	TAIMESTIK	LOOMASTIK	INIMTEGEVUS
Jäävöönd	Antarktika maailmajaos. Antarktise mandril. Pooluste juures.	Kliima on väga külm. Aga seal on väike aurumist on seal kuiv külm.	Mullastik puudub seal peaaegu. Seal ei ole taimi mis huumust tekitaks. Seal on igikelts.	Taimestiku on väga vähe et võib öelda et see lausa puudub	Mõned loomad toituvad vees olevatest vetikatest ja lihasööjad söövad seal teisi loomi. Näited: sinivaal, keiserpingviin, jääkaru, morsk, valgevaal, hüljes.	Püsiv inimtegevus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaal on aga inuitid.
Tundra	Asub Euraasia põhja osas ja Ameerika põhja osas ja natukene gröönimaa lõuna küljest.	Lühike suvi. Talved pikad. Enamasti on külm.	Nõrgalt arenenud mullastik. Kidur taimestik ei anna pissavalt org. Ainet et tekkiks huumus.	Liigivaena taimestik. Esineb igikelts ja taime juured ei suuda tungida masse. Enamasti on seal samblikud. Näited: drüüas, kukemari, landi samblik, vaevakask, lumi-käokõrv.	Eluga tundra karmi kliimaga on kohastunud vähe loomi. Taimetoiduliste loomade elu sõltub peamiselt nende toidulaua rikkusest. Näited: lemming, lumekakk, põhjapõder;	Üks karmima piirkondi inimasutuseks. Peamiseks tegevuseks on veeimetajate küttimine, kalastamine ja põhjapõtrade karjatamine.
Parasvöötme Okasmetsad	Asub Euraasias ja Põhja Ameerikas Natukene põhjapolaarjoonest allpool. On enamasti sisealadel.	Taiga vööndis valitseb jahe ja niiske suvi ning külm talv. Vett tuleb aasta läbi.	Leedemullad. Vesi langeb maha ja imbub pinnasesse võttes kaasa vajalikke orgaanilisi aineid. See on leetumine.	Okasmetsades domineerib 4 perekonda: igihaljad, mänd, kuusk ja nulg ning suvehaljas lehis. Siin-seal on ka lehtpuid (kask, haab). Tume taiga(kuusk, nulg). Heletaiga(mänd, lehis). Näide: mänd, kuusk, ebatsuuga, pohl, põdrasamblik, siberi lehis, kanada tsuuga, mustikas.	Liigivaene loomastik. Iseloomulikumad oleks paksu karvaga kiskjad kes peavad jahti taimtoidulistele loomadele. Linnud toituvad käbide seemnetest. Näide: karu, hunt, soobel, siidisaba, põder, saarmas.	Kui läänest itta minna muutub inimasutus aina hõredamaks. Põllukultuuride kasvatamiseks sobivat maad on vähe. Seal kaevandatakse palju maavarasid. Seal on arvukalt hüdroelektrijaamu sest seal on palju kiire voolulisi ja energia rikkaid jõgesid. Lehis metsades on kõige vähem inimesi.
Parasvöötme Mussoonmets	Euraasia mandri idaosas Venemaa Kaug-Idas, Kirde- Hiinas, Jaapani saarestiku põhjapoolsetel saared.	Suvel liigub soe ja niiske mereline õhumass. Talvel aga mandriline õhumass Venemaa poolt.	Mussoonmetsade mullastik on väga vahelduv ning sõltub ala geoloogilistest ehitustest. Peamiselt on ikkagi pruun mullad.	Taimestik on liigi rikas ja mitmekesine. Näide: luuderohi, humal, mets-seahernes.	Väga liigirikas. Seal on väga erilisi loomi. Näide: pruunkaru, orav, ussuuri tiiger	Inimesed elavad seal. Tegelevad iga päeva asjadega ja käivad tööl.
Parasvöötme Sega-ja lehtmetsad	Euraasia lääne osas. Põhja-Ameerika ida osas.	Suvel on soe. Talvel on külm. Sajab suvel rohkem kui talvel.	Pruunmullad. Pruun mulla profiilis valitseb enam-vähem ühtlaselt pruun värv. Huumust on mõõdukalt ning raua- ja alumiiniumiühendid on püsivad.	Taimestik on liigirikas. Need metsad on sügiseti väga värvilised. Lehtmetsade rindelinne ehitus on keerukas. Seal kasvavad enamasti lehtpuud. Näited: harilik tamm, kanarbik, sinilill, suhkruvaher, pöök, sarapuu.	Loomadest on tüüpilisemad seemnetest, pähklites ja tammetõrudest toituvad ja ka kõigesööjad imetajad. Enamus elavad terve aasta ilma talveuneta. Siin on ka linde kes toituvad puude seemnetes. Rändlinnud on enamasti putuktoidulised.	Maailma soodsaima kliimaga inimese eluks. On tegeldud nii karja kasvatusega, maaviljelusega, maavarade kaevandamisega. Hakati ehitama tööstuseid. Püüti ka palju kala. Peamiselt kasvatati nisu, oder rukis, kartul.
Rohtla	Leidub mandrite sisealadel ja rannikuil mida uhuvad külmad hoovused.	Seal on vähe sademeid. Ja vesi aurub kiirelt ära kui seda sajab ja selle pärast on seal kuiv.	Seal on kõigi viljakamad mustmullad. Seal on palju taimi mis rikastavad sealset huumuskihti. Kuna seal puid eriti pole, siis pole taimi kes väga palju seda huumust tarvitaks.	Eas kasvavad kuiva lembesed taimed. Taimi on seal valju võrreldes sealse kuivusega. Taimed õitsevad ja kasvavad ja kasutavad vett eri aegadel selleks on seal palju taimi. Näited: hikkoripuu, hõbevaher, piisonirohi, preeriarohi, sulg-stepirohi, pojeng, kurekell, tamm, habehein.	Üsna liigivaene võrreldes savanniga. Enamus loomad on pisiimetajad ja närilised kes elavad maa alustes urgudes. Näide: haukur, piison, koiott, vaskuss, pimerott, suurtrapp, tuttvutt, tuhkur	Tegeletakse karja kasvatusega ja maa harimisega. Paljudes piirkondades leidub tööstuslikult tähtsaid maavarasid.
Vahemereline Põõsastik ja mets	Asub peamiselt vahemere ääres. Natukene Austraalia lõuna osas. Natukene Aafrika lõuna tipus.	Valitseb kuiv ja päikseline suvi ning vihmane ja külm talv.	Seal on tavalised mullad. Aga kuna seal on enamasti mere ääres on seal nagu ikka liiv nagu randades ikka on.	Taimed on kohastunud põuaga. Ülekaalus on enamasti igihaljastest koosnevad põõsastikud. Kunagi oli seal mets mis hävis karja kasvatamise käigus või metsa tulekahju. Näide: korgitstamm, rosmariin, oleander, pistaatsia, loorber, lilekstamm, oliivipuu, maasikapuu.	Vahemerelise vööndi loomastikus leidub vähe ainuüksi sellele vööndile omaseid loomaliike. Enamasti on naabervööndist tulnud loomad. Näide: muflon	Üks maailma tihedaima asustusega ala. Seal on raiutud paljud puud maha. Vahemere maade tööstus tegeleb peamiselt põllumajandustoorme töötlemisega. Valmistatakse veini, oliivõli. Paljud inimesed lähevad sinna puhkama.
Kõrb	Kõrbed asetsevad kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel.	Seal on kuiv troopiline kliima. Õhk on seal väga kuiv, taevas pilvitu, sademeid on VÄGA vähe.	Seal on väga väike huumus kiht ja sellepärast üsna helehallid.	Kõrbes on vähe taimi. Kõrbe taimed sisaldavad enamasti tugeva lõhnalist eeterlike õlisid. Neil on sügavale ja hästi tugevasti harunenud juurestik. Enamik taimi on lühieataimed. Näide: kaktus, piimalill, aaloe, velviitšia, mugulnurmikas, saksauul, tääkliilia, kaameliastel.	Loomi on vähe ja nad on kohastunud sealse veevaese kliimaga. Nad on enamasti heleda värvilised. Paljud loomad jäävad suveunne. Paljudel puudub higinääre. Hästi elavad seal roomajad. Neil on veekindel nahk. Näide: karakal, kõrbehiir, iguaan, skorpion, kaamel	Sealt kaevandatakse naftat ja muid vajalikke maavarasid.
Savann	Jääb vihma- ja lähisekvatoriaalsete ning kõrbete vahele.	Aasta jaguneb seal kaheks: niiske ja kuiv.	Seal on ferralliitmullad. Niiskel ajal katab seda peamiselt vesi ja kuival ajal kuivab muld läbi moodustades lateriitkihi. Vaid vähesed puud suudavad oma juured sealt läbi puurida.	Valitsevad 1-3 m kõrrelised. Neil on tugev tihedasti põimunud juurestik. Puud kasvavad hõredalt. Sealsed taimed taluvad hästi põlenguid või kiiresti taastuda. Näide: ahvileivapuu, akaatsia, sõrmrohi, hiidhirss.	Loomastik on liigirikas. Enamasti rohusööjad imetajad. Kõik loomad söövad eri taimi ja nende osasid ja eri aegadel. Seal on termiitide kõrged pesad. Näide: koaala, sebra, emu, lõvi, elevant, ninasarvik, termiit, hüaän	Põlluharimisega tegeletakse seal vähe. Põhiline toiduviljad on mais, maniokk ja bataat. Suuremates istandustes puuvilla, teed, kohv, maapähklid.
Ekvatoriaalne vihmamets	Ekvaatoriäärsed alad.	Valitsed Palav ja väga niiske ekvatoriaalne kliima kus aastaaegu pole. Keskmine temp. on +25 C. Ja aastas sajab 2000 mm.	Seal on kujunenud ferralliitmullad. Neil on punane värvus sest seal on palju raua- ja alumiiniumoksiide. Sademed vihmad viivad toitained sügavale.	Seal on väga palju taimi. Taimed ladestavad süsihappegaasi oma juurtesse. Taimed võivad isegi ühel ajal vilju kanda ja õitseda. Veekogude kallastel võib märgata mangroovitaimi. Näide: mangroov, viigipuu, amasoonase viktooria, kakaopuu, kautšukipuu, hiidbambus.	Loomastik on liigi rikas. Loomade vahel toimub väga tugev konkurents. Loomad on seal lärmakad. Näide: gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, anakonda, jaaguar, taapir, aara.	Inimesi on ainult seal kus mets ookeani rannikuni ulatub. Mõned pered rändavad, kütivad toidu hankimiseks loomi, kalastavad ja korjavad marju. Materjale keha katteks võtavad suured puulehed. Kohati tegeletakse maaviljelusega. Uute põldude jaoks rajutakse metsa. Seal levib palju haigusi.