Linnastumine

Linnastumiseks ehk urbaniseerumiseks nimetatakse inimasustuse koondumist ja linnade laienemist.

Linnade tekkele andis aluse põllumajandusliku tootlikkuse tõus. Inimesed leiutasid endale palju uusi abivahendeid, hakati rajama kuivenduskanaleid ja palju muud. Seega ei pidanud osa rahvast enam toidu eest hoolitsema. Algselt oli linnadel eelkõige kaitsefunktsioon, edaspidi koondusid sinna käsitöö ja kaubandus, mis aitasid kaasa transpordi arengule. Arvukalt tekkis linnu feodaalajal, kuid need olid väikesed. Nii on paljudel linnadel pikk arengulugu, mida võib näha ka nende säilinud välimusest.

Linn on oma ümbruskonda teenindav keskus, kus on erinevate suunitlustega ettevõtteid ja teenindusasutusi nagu tööstus-, ehitus- ja teenindusettevõtted, kaubanduskeskused, meditsiini- ja teadusasutused jpm.

20. sajandi algul elas linnades ligikaudu 14 protsenti inimestest. Tänasel päeval läheneb see arv aga juba 50 protsendile. Linnadesse elama asumisega kaasnevad üha uued elumajad, bürood ning muud hooned. Seejärel ilmuvad teed, vaksalid, lennujaamad, kanalisatsioon ja prügilad. Ainsad algupärase maastiku jäänused on linnades pargid ja aiad, mis aga üha vähenevad. Ennustatakse, et aastaks 2020 arengumaade linnarahvastiku arv kolmekordistub. Eriti kiire on linnarahvastiku juurdekasv Aafrikas.

Linnastumisega seoses tekib palju probleeme. Linnade ehitamiseks on vaja maad, selleks kulub aga üha rohkem viljakat pinnast. Suured linnad saastavad rohkem õhku ja ümbritsevat keskkonda kui väiksemad asulad ning toodavad palju prügi. Suurte linnade elanikud vajavad toitu, mida nad ise ei kasvata, ja sellega tekivad kaupade transpordiprobleemid, on vaja ehitada paremaid teid, toota rohkem autosid, ronge, laevu ja muid transpordivahendeid.

Väga suur probleem linnades on reostus. Linnaõhk sisaldab maaõhust oluliselt rohkem tolmu ja tahma. Linnas elavate loomade ning lindude kopsud on sageli tahmast mustad. Kodusest majapidamisest ja tööstusettevõtetest pärinevad heitveed pole ka pärast puhastamist päris kahjutud. Reostunud veekogudes suudab elada vaid mõni üksi taim.

Telliskivi, betoon ja asfalt, samuti saastunud õhk peegeldavad suure osa päikesekiirgusest- seda erinevalt mullast ja taimedest, mis seda neelavad. Klaas ja metall peegeldavad valgust ning soojust veel suuremal määral ja tekibki „kasvuhoone efekt“. Ekstreemolukordadel moodustub udu ja suitsu segust nn. sudu ehk „suitsukate“. Tänu sellele on kliima linnas veidi soojem kui maapiirkondades, seetõttu puhkevad ka teatud taimeliigid linnas varem õide kui maal. Ka sajab linnas näiteks rohkem vett kui maal, ent suurem osa sellest voolab niredena kiiresti jõgedesse. Suur hulk vett ka aurustub, seetõttu on pinnas linnas üldiselt kuivem.

Veel üks probleem linnades on loomad. Paljud metsades elanud loomaliigid on muutunud keskkonnatingimustega harjunud. Veel enam loomi oleks suutnud tänapäevani ellu jääda, kui neid poleks mürgitanud kodusest majapidamisest, eeskätt aga tööstusest pärinevad jäätmed. Paljudes jäätmetes sisalduvad mürkained tapavad loomi vahetult või avaldavad mõju nende viljakusele, põhjustades viljatust või geneetilisi muutusi. Tõelised oaasid linnades on kalmistud, kuna sealt leiavad loomad puid ja rohtu, eriti aga rahu, mis on vajalik pelglikumate loomade jaoks. Linnade hoonestamine põhjustab loodusliku maastiku, millele uus linnaosa kerkib, hävimise. Uus keskkond peibutab mõningaid loomi. Linna prügilaid külastavad meelsasti varesed, kajakad, rotid, rebased ja teised loomad, kes ei otsi mitte ainult jäätmeid, vaid ka siin kasvavaid taimi, näiteks moone või päevalilli. Prügilad meelitavad kõikjal ligi teatud loomaiike, kelle prügihunnikutel esinemisest on saanud igapäevane nähtus. Põhja-Ameerikas on nendeks pesukarud, mõnedes Austraalia piirkondades aga opossumid. Kõikides linnades elutseb igal kanalisatsioonisüsteemi kilomeetril keskmiselt 400 rotti. Mõned võidavad, et suurlinnades seisab iga möödakäija rotist vaevu kolme meetri kaugusel.

Hiigelsuured linnuparved, näiteks kuldnokad, ööbivad eriti talvel linnas, kus on soojem. Tuvid ja koduhiired on siin sigimisvõimelised just soojuse tõttu aasta ringi. Põhja-Ameerikas pesitsevad mõningad linnud vaid linnades. Suurte parvedena kohale lennates muutuvad nad linnavõimudele suureks probleemiks.

On vaja kaitsta ka linnataimestikku. Oleks päris talumatu, kui linn koosneks vaid majadest ja teedest, kui nende vahel ei oleks ühtegi rohulappi, puud-põõsast, lillepeenart. Samas on paljud linnad, eriti linnasüdamed üsna rohelusevaesed, kuna linnajuhtidele on tähtsamad ärihuvid ja uute majade ehitus, kui linna ilu ja inimeste tervis. Ikkagi ei saa ükski linn läbi ilma puiesteede ja parkideta. Ka võetakse linna planeerimisel arvesse vajadust haljaskoridoride ja puhkealade järele. Haljaskoridorid on mitmesuguse suurusega looduslikest ning poollooduslikest kooslustest (metsatukk, soo, istandik, hekk, haljasala) koosnevad ribajad alad. Puhkealadena peetakse silmas looduslikku või poollooduslikku just puhkamiseks mõeldud piirkonda. Paljudes riikides, ka Eestis, on olemas linnarohelust kaitsvad eeskirjad. Näiteks Tallinna üldplaneering näeb ette haljasalade võrgustiku loomist. See sisaldab linna keskusest äärealadele suunduvaid ulatuslikke rohelisi alasid ja neid ühendavaid väiksema pindalaga rohelisi koridore. Nii, et tulevikus peaks ka meie pealinn rohelisemaks muutuma.

Eestis on seni suurim ja kiiremini arenev linn Tallinn. Ka meie riigi suuremates linnades on tekkinud probleemid: kuhu panna linlaste poolt tekitatud prügi, kust saada piisavalt puhast joogivett ja kuidas panna tööstused ja katlamajad tööle nii, et nad saastaksid vähem õhku. Umbes samalaadsed probleemid kerkivad ka väikelinnades ja külades.

Kokku elab 69% Eesti rahvastikust linnades ja 68% elanikest regioonikeskustes, Harju, Ida-Viru, Tartu ja Pärnu maakondades. Tihedaimalt asustatud piirkonnad asuvad Eesti põhjaosas ja rannikualal. Samas paiknevad ka kolm Eesti viiest suuremast linnast: Tallinn, Narva ja Kohtla-Järve, kuhu on koondunud valdav osa elanikkonnast, tööstuspotentsiaalist, transpordivõrgust ja majandustegevusest.

Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides