LINN ELUKESKKONNANA

Harilikult peetakse linnu hallideks ja üksluiseteks kohtadeks, ent isegi linnades esineb arvukalt erinevaid keskkondi. Südalinn meenutab sageli kaljumägesid, ent mitmeid metropole ümbritsevad rohelised eeslinnad, milles on rohkesti parke ja aedu.

Linnad koos kivimajade, autode rohkuse ning inimmassidega ei ole just ideaalne elukeskkond. Siiski elutseb linnades imekspandavalt arvukalt loomaliike, kes saavad suurepäraselt hakkama selles “asfaldidžunglis”.

PARGID JA AIAD

Linnaparkides võib kuulda vareste ja harakate hääli. Väiksematele lindudele – käblikutele, rästastele ja tihastele – meeldib tillukestes aedades. Suviti püüavad räästapääsukesed siin putukaid. Nad munevad oma munad katuste ja räästa alla ehitatud pesadesse. Öösiti on näha hääletult liuglevaid nahkhiiri. Siilid ja rebased tulevad oma varjupaikadest välja, et midagi söödavat hankida.

TIIGID, JÕED JA KANALID

Paljudes aiatiikides sigivad konnad, kärnkonnad, vahel ka vesilikud. Tegelikult elutsevad paljud kahepaiksed tänapäeval rohkem eeslinnade puhastes dekoratiivtiikides kui maal. Läbi linna voolavates reostamata jõgedes ja kanalites elutsevad erinevad kalaliigid, alates pisikestest ogalikest kuni võimsate havideni. Pargitiike asustavad sinikaelpardid.

SÜDALINN

Ka jalajäljesuurusel maalapil või kiviseinte pragudes võrsuvad karmiks linnaeluks kohastunud taimed. Võilill on ilmselt enimtuntud “linlane”. Jäätmaad kasvavad kiiresti täis niisuguseid taimi nagu ristirohi, budleja, nõiahammas, puju, nõges. Need taimed meelitavad ligi putukaid, näiteks sini- või koerliblikaid. Kõrghoonete ümbruses tiirutavad tuvid , kellele see keskkond meenutab järsakuid, kus pesitsesid nende esivanemad – kaljutuvid. Varblased langevad mõnikord linnas pesitsevate tuuletallajate ohvriks. Prügimäed meelitavad ligi kajakaid. Linnadesse tekib sageli niisuguseid taime- ja loomaliike, kelle algupärane kodumaa on väga kaugel. Kanada kuldvits pärineb Ameerika põhjaosast, budlejad kasvasid esialgu Himaalaja mäestikupiirkonnas.

ELUKUNST

Linnakeskkond on inimestest ja nende tegemistest tulvil, seetõttu on suurim šanss ellu jääda neil loomaliikidel, kes kohanevad kergesti ning on piisavalt ettevaatlikud ja vaprad selleks, et inimese kohalolek neid ei segaks. Ettevõtlikud ja intelligentsed loomad ja linnud, nagu näiteks hiired või harakad, on linnaeluga hästi kohanenud.

LOOMADE “KORIDORID”

Maanteed, raudteed, kanalid ja jõed ühendavad linnasüdant selle äärealadega. Just nimelt piki neid “koridore” kasvavad taimed ning elavad loomad. Veel paremaks elupaigaks loomadele-taimedele oleksid suuremad pargid ja haljasalad, ent nende rajamiseks kipub kaasaegne linn kitsaks jääma.

Raudteed ja raudteetammid on tänapäeval iga linna lahutamatuks osaks. Seal kasvavad põõsad ning kõrge rohi. Tihti esineb siin niisuguseid liike nagu kõrge raikaerik, kerahein, kassitapp ning põldhari.

Tihnikutes pesitsevad põõsalinnud, roolinnud, vindid, rästad ning punarinnad. Rohus, piki teid ja teeääri elavad pisiimetajad. Nad langevad tuuletallajate ohvriks, kes sageli niisuguste paikade kohal lennates tiibu plagistavad. Reostamata, taimestikurikkad veekogud (kus kasvavad meelsasti näiteks kirburohi, meri-särjesilm, penikeel) pakuvad varju veeputukatele, kes omakorda meelitavad ligi hulgaliselt kalu, muuhulgas näiteks angerjaid, särgi, ahvenaid ja hauge.

Jäävabad veekogud on tähtsaks talvitumiskohas metspartidele.

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*Loodusentsüklopeedia