Mis on kunst?

Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus

Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu

Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus

Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega.

Kunsti liigid:

I Arhitektuur e ehituskunst:

Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised)

Profaanarhitektuur (ilmalik)

II Skulptuur e. voolimiskunst, raidkunst:

Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud)

Ümarplastika

Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)

Monumentaalplastika (aluse peal)

Ehitusplastika

III Maalikunst:

Seinamaal

Tahvelmaal

Raamatu- e miniatuurmaal

Klaasimaal e vitraažikunst

Mosaiikmaal

IV Graafika:

Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad)

Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel)

Lametrükk (monotüüpia).

Tasapinnaline kunstiline kujund trükkimise abil.

V Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi):

Keraamika (savist esemed)

Metallehistöö (metallist ehted)

Klaasikunst

Nahkehistöö

Tekstiil

Puitehistöö.

Kaunid kunstid (17-18 saj)- maalikunst, skulptuur

Stiliseerimine- lihtsustamine, süsteemiga sobitamine

Idealiseerimine- ideaalile lähendamine, parandamine

Stiil (lad k stilus- kirjutuspulk)- ühised välised tunnused, nende järgi jaotamine

Vool- ühiste ideede järgi rühmitamine

Kunsti tekkimine

Inimesed hakkasid kõndima kahel jalal 4 milj e.m.a. Tööriistu valmistama 2 milj a. tagasi. 40 a. tuh. tagasi -nooremas kiviajas ehk ülem-paleoliitikumis- esimesed kunstilist väärtust omavad esemed.

Skulptuur: lihtsamad, algelisemad loomakujutised- väikesed mammutiluust kujukesed- 40-20 a. tuh. tagusest ajast. Inimesi näeb paleoliitikumi kunstis harva. Varaseim ja kuulsaim Willendorfi Veenus.

Maalikunst: arvatakse, et esimesed kujutised kiviaja hilisemast järgust 40000 a. tagasi. 19. saj lõpul avastati Altamira koopas seinamaalid, mis olid mitmevärvilised ja meisterlikult realistlikud. Kõrgetasemeline kunstioskus tekkis nagu äkki tühjale kohale. Koopamaalingud Altamiras, Lascaux's jm pärit paleoliitikumi lõpuajast 15000 a. tagasi. Varasemast ajast lihtsamad ja algelisemad loomakujutised. Kooma- ja kaljumaalide tehnika mitmekesine. Peamine aine loomad. Kontuurid kraabitud seintele, osad värviga täidetud. Toonid: punane, must, valge, kollane. Kujutiste paigutus juhuslik. Väga täpselt ja ilmekalt edasi antud liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Maalimine polnud ajaviide, kaunistus. Ilmselt seotud olulisemate mõtete ja tunnetega. Animism.

Arhitektuur: Lääne-Euroopas 4-2 a. tuh. Polnud hooned vaid usulised monumendid. Ornamente kasutati elamute kaunistamiseks. Megaliitilised ehitised (suur kivi) Loode-Euroopas. Kuulsaim Stonehenge'is nn kromlehh. Menhir (pikk kivi) Pr. Carnacis liitehitiste juures. Vahel asuvad rühmiti või teist tüüpi megaliitiliste ehitiste juures. Dolmen- suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtune kiviplaat. Need olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt.

Kunsti tekkimise põhjused

Põllumajandus pani aluse tööjaotusele ja lõi võimaluse kõrgkultuuri tekkeks. Neoliitikumi põlluharijad püüdsid kunsti abil nähtamatud nähtavaks muuta.

Ornamendid: (kaunistused) igal kunstistiilil omapärane. Ehitiste ja esemete kujundamiseks, kaunistamiseks. Reeglipäraselt koosneb ornament korduvatest elementidest.

Noorem kiviaeg (algas 10. a. tuh. e.m.a.) Arenes põllumajandus ja karjakasvatus, vähenes sõltuvus loodusest. Usk teispoolsusesse (vaimudesse) ja esivanematesse, millega kaasnesid rituaalid ja pidustused.

Kujutav kunst: fantaasiaküllased maskid, tinglikud ja maagilised märgid (ornamentika)

Tarbekunst: põletati savist esemeid. 4. a. tuh. e.m.a. võeti kasutusele potikeder.

Arhitektuur: megaliitilised ehitised: kromlehh- ringikujuliselt asetatud kiviplokid; menhir- kõrge püstine kivirahn; dolmen- suurtest kiviplaatidest kamver, mida katab rõhtne kiviplaat.

Vanemad kõrgkultuurid

U 500 a. tagasi lähistroopilises kliimavöötmes suurte jõgede orgudes: Lähis-Idas, Indias ja Hiinas. Arenes põllumajandus, mis nõudis niisutussüsteeme, mis omakorda nõudis inimeste ühistegevust ja distsipliini. Tekkisid esimesed roogid. Inimesiseoti religiooni abil ja sunnivahenditega. Valitsejad pidasid end jumala asemikeks või jumalateks endaks. Arenes kiri ja ilmusid esimesed kunstnikud.

Vana-Mesopotaamia kunst- Asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak)

IV a. tuh. lõpp e.m.a. - 2350 e.m.a.: Sumerite linnriigid (Uruk, Ur, Umma, Lagaš) Võeti kasutusele kiilkiri, mis vajutati savisse või raiuti kivisse. Ehitati esimesed templid. Leiutati ratas.

III a. tuh. II pool (2350.) - 18. saj. e.m.a. Akadi riik. Võtsid üle sumerite kultuuri. Valitsejad: Sargon, Hammurapi (rajas Babüloni linna)

Arhitektuur:

- Tempel: hoonete kompleks, tähtsaim hoone tsikuraat (astmeline torntempel)

- Valitsejate lossid, linna kindlustused: valmistati päikese käes kuivatatud tellistest. Ehitusvõtted: kaared väravate katmiseks, võlvid keldrite katmiseks

Kujutav kunst:

- Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), mütoloogilised, fantastilised tegelased (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis.

- Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi.

Assüüria ja Uus-Babüloonia kunst (1600-539 e.m.a.)

Assüüria kunst: Asüüria kujunes suurriigiks 8. saj. e.m.a.. Tähtsamad linnad: Horsabad, Ninive.

- Arhitektuur: lossiehitus N: Sargon II loss Horsabadis väravas tiivulised viiejalgsed lõvid, habemiku mehe peaga härjad. Seinad kaetud madalreljeefidega.

- Kujutav kunst: kuninga ülistamiseks. Reljeefide temaatika: valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused

Uus-Babüloonia kunst: (612-539 e.m.a.) Tähtsaim linn Babülon.

- Arhitektuur: võimsate müüridega ümbritsetud pealinn (müürid esimeses maailmaimede loetelus). Jumalanna Ištari värav, kaetud värvilise -sinise ja kollase- glasuuriga. Reljeefid fantastilistest loomadest, ornamentika. Marduki templi tsikuraat- legend "Paabeli tornist". Babüloni (Semiramise) rippaiad.

Egiptus (3000-30 a. e.m.a.)

3000 a. e.m.a. ühendati u 40 väikeriiki e noomi. Egiptuse ajalugu jaotatakse valitsejate dünastiate järgi 3-ks perioodiks: I Vana Riik (3. a. tuh. -2050 e.m.a.)

II Keskmine Riik (2050-1570 a. e.m.a.)

III Uus Riik (1570-30 a. e.m.a.)

Kiri- hieroglüüfid ehk piltkiri

Usund: polüteistlik (palju jumalaid), vaarao üks jumalatest. Preestrid suhtlesid jumalatega, neil oli tohutu võim. Näited jumalatest: Ra, Re, Amon-Ra; Osiris; Anubis; Isis; Seth. Usuti hauatagusesse ellu, sellepärast palsameeriti surnuid: muumiad. Kunstoli tihedalt seotud religiooniga. Sel olid väga tugevad, peaaegu muutumatud, traditsioonid. "Egiptuse poos": pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates

Vana Riik (3 a. tuh. -2050 a. e.m.a.)

Kujutav kunst:

- Skulptuur: Reljeefid (madal-, süvendreljeefid. N: Narmeri palett 3. a. tuh.), Vaba- ja pisiplastika (arvukalt portreeskulptuure). Materjalid: põletatud savi, kivi, puit. Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb.

- Maalikunst: maaliti hauakambrite seinu, et luua meeldivat keskkonda vaaraole hauataguseks eluks.

- Arhitektuur: "Sumerite linnad". Mastabid (muumiate säilitamiseks maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid, mille kohal asub kastitaoline kiviehitis), Astmikpüramiidid (kuulsamad Džoserlile pühendatud), Tõelised püramiidid (Kairo lähedal Gizas: Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose. Püramiide valvas sfinks. N: Suur Sfinks), Matustega seotud ehitised (Alumine e oru tempel, Ülemine e haua tempel)

Uus Riik (1570-30 a. e.m.a.)

Arhitektuur:

- päikesekultusega seotud ehitised. Kiviplokkidest, ahenevad tornid (N: benben monument), obeliskid (monoliitilised, ruudukujulise ristlõikega teravatipulised kiviplokid, kaetud värviliste hieroglüüfide ja joonistustega. Paiknesid tavaliselt templi sissepääsu ees paari kaupa (10-32 m).

- Templid

Sambad (meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [kapiteel- samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast. N: Karnakis, Luxoris, Ramses II matusetempel "Ramasseum". Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatšepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. Nefertari tempel). - Haudehitised: kaljuhauad (nn Kuningate orus Teeba lähedal)

Kujutav kunst:

- Skulptuurikunst (ehitusplastika, vabafiguurid. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud.

- Reljeefkunst (madal- süvendreljeefid. Eredavärvilised hieroglüüfid ja figuurid templite seintel ja obeliskidel)

Ehnatoni-aegne kunst (14. saj. e.m.a.)

Amenhotep IV võttis omale nimeks Ehnaton (Atoni lemmik). Kehtestas uue riigiusundi- ainujumal Aton, kelle kehastuseks oli päikeseketas. Uueks pealinnaks sai Ahet-Aton, mis asus 350 km Teebast põhjas.

Kujutav kunst: Põhiülesanne vaarao ja tema perekonna kujutamine (N: Ehnaton, Nofretete). Kunst on looduslähedasem ja maalilisem, vaaraole on antud inimlikke jooni (N: Nofretete protree)

Egeuse e Kreeta-Mükeene kunst (3. a. tuh. -12. saj. e.m.a.)

Egeuse merega piiratud aladel: Kreeta, Peloponnesose ps, Väike-Aasia (Trooja). Neis piirkondades puudus tugev keskvõim, olid iseseisvad kogukonnad.

Kreeta saar:

Usund: viljakuskultus.

Kunst: elurõõmus, meeleline, minoiline

Arhitektuur: ei olnud suuri templeid, linnuseid ega linnakindlustusi- neil oli tugev laevastik. Tähtsamad lossid: Knossos, Phaitos, Hagia Triada. Lossides oli palju väikeseid ruume, korrapäratult ümber siseõue, olid mitmekordsed. Seinad kivist, laed puidust, sambad puust. Sambad olid allapoole peenenevad, värvitud punase, kollase ja mustaga. Keerukas ehitis on tekitanud müüdi labürindist.

Kujutav kunst:

- Seinamaalid, reljeefid (elav, mänglev, maaliline laad. Vahel figuurid "egiptuse poosis". Populaarseim motiiv viljakust, elujõudu kehastav metsik härg; mängud rituaalid.

- Keraamika (mitu etappi, iseloomult värvirõõmus, dekoratiivne). - Ornamentika (looduslähedane. Kujutati mereloomi ja -taimi)

Peloponnesose poolsaar: seal elasid vanade kreeklaste hõimlased, elulaad oli karm ja sõjakas, see mõjutas kunsti.

- Tirynsi linnus: ümbritsetud võimsatest kiviplokkidest ringmüüriga. Korrapärane ruumide paigutus. Pearuum pikergune megaron. Hiljem ehitati Kreeka templid selle ruumi põhiplaani järgi.

-Mükerene linnus: ümbritsetud ka müüriga, "kükloopide müür". Selles müüris oli "Lõvivärav". Linna ümber asusid kuppelhauad, mis olid ühikute matmiseks. Tehniliste võtetena kasutati pseudokaari ja -võlve.

- Trooja linnus: Väike-Aasia loodeosas (Hissarlik)

H. Schliemann leidis Kartaago linna, kuppelhauad, (Trooja)

Kujutav kunst: kõrgel tasemel tarbekunst (keraamika, kullasepakunst)

12. saj e.m.a. hävitavad põhjast saabuvad dooria hõimud Mükeene kultuuri.

Kasutatud:

J. Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu ürgajast gootikani"