Kuld

Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Ilusa väljanägemisega, kollase värvusega, hea elektri ja soojusejuhtivusega, pehmet ja väga plastset looduses peamiselt ehedana leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina—sellest valmistati ehteid, raha, medaljone. Kullaga kaeti ääretult suuri jumalate kujusid (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) millest enamus on kahjuks hävinud. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt V aastatuhandest e.m.a..

Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena, lisaainetena kasutatakse kõige sagedamini hõbedat, vaske, plaatinat ja niklit. Need suurendavad kulla tugevust ja võimaldavad kulda säästa. Kulla sulamistemperatuur on 1065 kraadi. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665.

On arvatud, et inimkonna olemasolu vältel on toodetud u. 100 000 tonni kulda. Umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib pankades, ülejäänud osa on kas eravaldus, kulutatud tööstus-ja juveelitoodeteks, peitub hauakambrites ja unustatud aaretes või on sattunud laevahukkudel merepõhja. Ehkki maailma kullatoodang (ilma NSV liiduta) on nüüdisajal u. 1500 tonni aastas, ei lõpe maailma kullavaru veel nii pea, sest üksnes maailmamere vesi sisaldab kulda ligi 8 miljonit tonni (0,01—0,05 mg/t). Seda toodetakse mehhaaniliselt sõeludes või pestes, samuti ka keemiliste meetoditega (tsüaanides või amalgaamides).

Kulda nimetatakse metallide kuningaks. Seda seepärast et kuld ei reageeri lämmastikhappega ega kuuma kontsentreeritud happega. On olemas vaid üks eriline hapete segu—kuningvesi. See koosneb kolmest mahuosast soolhappest ja ühest mahuosast kontsentreeritud lämmastikhappest. Õhu käes ei muutu kuld isegi tugeval kuumutamisel.

Austraalias avastas kulla Bay Hurstis 1851. aastal. Kullapalavik meelitas magnetina inimesi sinna tulema. Paljud erinevate ametitega kullaotsijad rajasid endale Austraaliasse uue kodu. Kullapalavik levis laialdaselt ka mujal maailmas. On ju ka film „Kullapalavik“ loodud Charlie Chapliniga eesotsas.

Kulda peetakse päikese metalliks. Seda arvatavasti värvuse pärast. Samas ka võimsuse pärast - päike on ju ikkagi võimsaim taevakeha. Samuti on kuld metallide hulgas võimsaim.

Sõna „kuld“ väljendub mitmetes erinevates mõistetes. Näiteks „must kuld“, nafta, mis on arvatavasti oma väärtuse poolest kullaga seotud; „valge kuld“, elevandiluu, mis on sammuti väärtuse poolest kullaga seotud; „kullake“ väljendab aga inimese sügavaid tundeid teise inimese vastu.

Paljud usuvad, et kullal on maagilised võimed. Näiteks usutakse, et kui odraiva kuldesemega hõõruda, kaob see üsna pea. Sammuti pidavat kuldesemed toimima ka ohatise puhul. Nõiateaduses kasutatakse kuldsõrmust nõutuse kindlakstegemiseks (kuldsõrmusega tõmmatakse üle inimese näo; juhul kui alles jääb must triip, on inimene kellegi poolt ära nõiutud).

Kuld on kõige mõjuvõimsam metall ilmas, mille pärast on inimene võimeline isegi tapma...

Materjal pärineb: EE nr.5 lk 189; ENEKE nr.2 lk 191