Kõrb

Kõrb

Kliimavööde: troopiline kliimavööde, aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes

Õhumassid: troopiline õhk (parasvöötme ja lähistroopilises on suvel troopiline õhk ja talvel parasvöötme)

Temperatuur: päeval võib olla umbes 50 kuumakraadi, aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli

Tuuled: parasvöötmes läänetuuled, troopilises passaadid ja lähistroopilises on suvel passaadid ja talvel läänetuuled

Aastaajad: kaks aastaaega

Miks on kõrbed just seal kus nad on?

Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks.
Külmade hoovuste tagajärjel
Mäestike varjus
Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes)

Kõrbete liigid:

Liivakõrbed: See on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Sademetevesi nõrgub sügavale ja tekib põhjavaru. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid.

Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik.

Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus. Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik

Lössikõrb: löss- see on ühtlane ja peen liivsavi, mille on kohale kandnud tuul. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni.

Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veerežiim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb.

Taimestik ja loomastik

Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik. Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks. Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks.

Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus. Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. Nad läbivad pikki teid veeotsinguteks.

Vihmaperioodil elutseb kõrbes ka linnuliike.

Inimtegevus

Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega.

Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides.

Mis on kõrbestumine?

Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama. Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala.

Kõige levinum kõrb- liivakõrb

Kasutatud kirjandus:

Geograafia õpik 8. klassile

http://www.farsideafrica.com/pics/morocco/desert/large/desert.jpg

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.htm