Mikolaj Kopernik sündis Toruni linnakeses Visla jõe kaldal 19. veebruaril 1473. aastal. Ta isa peeti arstiks, pagariks ja isegi talupojaks. Mikolaj ema põlvnes Toruni kodaniku- ja patriisiperekonnast. Alghariduse sai Kopernik oma kodulinna koolides. Torunis oli kiriku- ja kloostrikoolide kõrval juba XIV sajandil asutatud ka linnakool. Koperniku onu oli selles koolis õpetajaks. Terve XV sajandi jooksul oli see kool Torunis lugupeetud.

Ülikooli valikus võis Kopernik peatuda ainult Leipzigi ja Krakovi ülikooli vahel. Ta valis Krakovi ülikooli. Krakovi ülikool on üks vanimaid ülikoole üle Euroopa, asutatud1364 aastal.

Kopernik oli õitsvas meheeas, varustatud mitmekülgse laialdase haridusega, nagu seda omasid vähesed sellel ajal, kui ta tuli tagasi oma kodumaale. Põhjalike matemaatiliste ja astronoomiliste teadmiste kõrval oli ta saanud laialdase humanistliku hariduse ja oli hea klassikalise vana-aja, vanade keelte  ja kirjanduse tundja. Et täita eeskujult oma ameti kohuseid, oli ta studeerinud teoloogiat ja õigusteadust, pigemini teadust, kus need kaks ala puutusid kokku, ja omandanud ses teaduses kanoonilise õigusteaduse doktori aukraadi.

 Astronoomia oli üsna lootusetus ja kriitilises seisukorras, kui Kopernik alustas oma teaduslikku tegevust. Juba tuhat aastat enne teda oli õpetatud, et Maa ümber, mis puhkab liikumatuna  meie päikesesüsteemi keskel, tiirlevad seitse taevakeha: Kuu, Veenus, Merkuur, Päike, Marss, Jupiter ja Saturn. Kõiki neid ümbritses läbipaistev kinnistähtede sfäär.

On tõenäoline, et Kopernikul juba üsna varakult, kahtlemata pärast Krakovi ülikoolist lahkumist, tekkis idee: kogu see vaimne keerdsõlm laheneks üsna kergesti, kui ainult oletada planeetide ja Maa tiirlemist ümber Päikese. Ja et teda põlevalt huvitas küsimus, kas on keegi enne teda tulnud sellisele mõttele ja kas ning kuidas ta on suutnud seda põhjendada, oli tal vaja teada kõiki oma eelkäijate ja vana-aja õpetlaste arvamusi. Seepärast eelistaski Kopernik nii väga kreeka keele tundmist ja humanistlikku haridust, nende omandamiseks ta Itaaliasse ihaldaski. Siin tegi Kopernik oma surematu teose esimesed visandid- töökava, mis sai ta elutööks ja mille ta pärandas maailmale alles oma viimse hingetõmbega.

Peale onu, piiskop Lukas Watzelrode surma lahkus Kopernik Frauenburgi piiskopi-residentsist, et nüüd lõpuks pärast eemalviibimist toomkapitalist, kuhu ta 15 aastat tagasi oli liikmeks vastu võetud.

Frauenburgi loodus oli väga ilus, maastiku üldpilt vahelduv ja silmale nauditav. Peakirik asus pikkamisi-kerkival künkal, millelt avanes vaade Frisches Haff`i veekogule.

Sellises rahulikus, idüllilises nurgakeses, kus takistamatult avardus silmapiir, töötas Kopernik vaikselt, luues nähtamatus vaimustuses oma suurteost.

Oma peateoses “De revolutionibus orbium coeletium” –“ Taevakehade ringlemisest”- on Kopernik kasutanud 27 isiklikku astronoomilist vaatlust. Kaks esimest neist on tehtud Itaalias; need on ühe tähe varjutamine kuu poolt, vaadelnud Bolognas 9. märtsil 1497. a., ja kuuvarjutus Roomas 6. novembril 1500. aastal. Ülejäänud vaatlused on tehtud ta kodumaal viibimise ajal peaaegu kõik Frauenburgis. Ta oli oma maailmasüsteemi karmidele matemaatilistele põhjendustele ehitanud.

Kopernik sai Frauenburgis viibida üsna vähe aega – 1512. aasta kevadest 1516. aasta sügiseni. Enne kui 1516. aasta jõudis lõpule, lahkus Kopernik peakiriku juurest, et vastu võtta edelapoolses Ermias asetsevate toomkapiitli maadevalitseja koht. Sellese ametisse ta oli valitud 3. novembril 1516. aastal toomkapitali otsusega ja ta asus oma uute ametikohuste täimisele sama aasta mardipäevast alates. Koperniku valitsuspiiridesse kuulusid Allesteini ja Mehlsacki ümbruses asetsevad Ermia toomkapitali ja piiskopkonna maad. Koperniku uueks elukohaks sai Allensteini loss. Näib olevat tõenäoline, et Koperniku sellele kohale määramine oli talle täiesti meelepärane ja kohane ta huvidele, sest siin oli tal rohkem vaba aega kui peakiriku juures.

Peale maa valitsemise oli toomkapiitli maade valitseja veel kohtupidamisõigus, ja kodanlike ametikohustuste täitjate kõrval allusid talle ka ta ametiringkonda kuuluvad vaimulikud, kelle tegevust pidi ta revideerima, neile, toomkapiitli korraldused ja valvama, et need täidetaks. Lõpuks oli ta kohustatud hoolitsema lossi kaitse, relvastuse ja varustuse eest.

Koperniku aksioomid:

Esimene aksioom

Kõikidel taevakehadel ehk sfääridel on ainult üks kese. 

Teine aksioom

Maa kese (keskpunkt) pole mitte maailma kese, vaid on raskusjõu ja Kuu kese.

Kolmas aksioom

Kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese, mis seisab kõikide keskel, ja seepärast on maailma keskmeks Päike.

Neljas aksioom

Päikese ja Maa kauguse suhe maailmaruumiga on väiksem, kui Maa raadiuse suhe Päikese kaugusega.

Viies aksioom

See, mida me näeme taeva liikumisest, ei olene mitte taevast, vaid Maast. Järelikult teeb Maa koos lähemate elementidega ööpäeva jooksul terve ringi, kusjuures ta mõlemad nabad jäävad muutumata; taeva laotus püsib liikumatuna kuni ülima taevani (“firmamento immobili permante a ultima caelo”).

Kuues aksioom

Mis me näeme liikumisest Päikese juures, ei ole tema, vaid Maa ja tema sfääride liikumise tagajärg. Nendega tiirleme me ümber Päikese nagu iga teine planeetki. Selle järgi on Maal mitmesuguseid liikumisi.

Seitsmes aksioom

See, mis meile nähtub planeetide ekslikest tagasitõmbumisest ja edasiliikumisest, ei olene mitte neist, vaid Maast. Maa liikumisest üksi piisab, et seletada neid mitmesuguseid nähtusi taevas.

Kopernik suri 24. mail 1543. aastal. Samal päeval, kui Kopernik kehalt ja vaimult halvatuna lamas surivoodil, jõudis talle kätte ta elutöö esimene eksemplar. Ta vaatas ja suutis seda vaevu oma käega puudutada. Mõni tund pärast seda ta suri. Koperniku puhul on maksev lause: ta elu lõpuga algas ta surematuse algus. Kopernik maeti Ermia peakirikusse. Pärast ta surma oli ta suurim pooldaja Galileo Galilei.

Kasutatud kirjandus:

Suurmeeste elulood Nr. 37

.