Klassitsistlik kunst
Klassitsismi tekkimine
Revolutsioon Prantsusmaal oli niivõrd murranguline sündmus, et haaras kaasa kõik kultuuri valdkonnad. Kujutav kunst pandi revolutsiooni teenistusse. Selleks aga ei sobinud üldsegi kergemeelne, lõbujanuline ja tühine rokokoo. Kunstile anti kasvatuslik ülesanne: õpetada, kuidas õigesti käituda, missugune peab olema ühe kodaniku moraal, missugune tema elu eesmärk. Kõige olulisemaks peeti ausust, töökust, riigitruudust ja valmidust end uue ühiskonnakorra eest ohverdada.
Eeskuju uue kunsti loomisel leiti antiikajast. Idealiseeriti Vana-Kreeka linnriikide vabade kodanike demokraatiat, jättes kahe silma vahele selle, et ka seal olid orjad. Vanakreeka kunsti peeti klassikaks. Sellest tuli ka nimi – klassitsism.
Arhitektuur
See suund kunstis otsis eeskujusid klassikalisest antiikkunstist ja rõhutas vaimset harmooniat ning selget vormitäitust. Mida hoolikamalt arhitektuur kopeeris Vana-Kreeka ehitisi, seda väärtuslikum oli tulemus. Pariisi Madeleine’i kiriku puhul mindi isegi nii kaugele, et kirik ehitati ilma akendeta ja valgus tuli sisse laes olevate kupliavade kaudu.

Madeleine’i kirik
Vana-Rooma Panteoni eeskujul püstitati Pariisi samasugune kupli ja ilma akendeta panteon, kuid kuppel oli siiski moodsa konstruktsiooniga. Algselt oli Pariisi Pantheon mõeldud jumalateenistuste pidamiseks, aga hiljem otsustati hakata sinna matma prantsuse suurmehi.
Rooma keisrite eeskujul laskis Napoleon oma võimukate sõjakäikude auks ehitada Pariisi Tähe triumfikaare ehk Võidukaare.
Eestis on parimaks klassitsismi näiteks Tartu Ülikooli peahoone. 1809. aastal valminud hoone projekteeris J.W Krause. Aknad on lihtsad, nelinurksed, rikkalike kaunistusteta. Suuremat tähelepanu on arhitekt pööranud seina ülaosale- karniisile, mis ühendab keskosa külgmistega kauniks tervikuks. Veelgi suursugusem on aula. Seinu kaunistavad vertikaalsete süvenditega pilastrid. Rõdu toetub elegantsetele ja sihvakatele joonia sammastele. Aula mõjub pidulikult ja samas akadeemiliselt.
Maalikunst
Maalikunstnikud ei leidnud endale antiigist eeskuju, sest maalikunsti ei olnud peaaegu üldse säilinud. Eeskujuks võeti skulptuur. Seepärast on klassitsistlik maalikunst väga skulpturaalne: vormid ja jooned on hästi selgelt ja korralikult esile toodud, kusjuures värv on teisejärguline. Ka mustvalgel näevad maalid head välja. Maalikunstnikud kasutasid väga erksaid värve, kuid kogu pilt võis olla ka peaaegu ühevärviline.
Klassitsistliku maali ülesehituses püüti jälgida sümmeetriat. Maalikunstis kujunes programmiliseks teoseks Jacques Louis Davidi „Horatiuse vanne“.
Portreede maalimisel pöörasid klassitsistlikud kunstnikud tähelepanu põhiliselt portreteeritava välisele hiilgusele, neid idealiseerides, jättes iseloomu kõrvaliseks.
David oli aktiivne revolutsioonitegelane. Kui võimule tuli Napoleon, hakkas David tolle soosingu pälvimiseks maalima pilte, mis olid meelepärased Napoelonile.

Kasutatud kirjandus