Kivistised ehk fossiilid

Kivististe põhjal saab teavet esimeste taimede ja loomade ning kauges minevikus elanud inimlaste kohta. Kivistis on sadu tuhandeid või miljoneid aastaid tagasi surnud looma või taime kivistunult säilinud jäänus või jäljend, näiteks dinosauruse hammas mingis kivimis või lehe piirjoon kivi pinnal. Rohkem on kivistisi tekkinud neist taimedest ja loomadest, kes elasid vee lähedal. Kui taim või loom suri, ta pehmed koed lagunesid, aga kõvad osad, näiteks luud ja lehesooned, säilisid. Aegamööda settinud mudakihid surusid need jäänused suure rõhu all kokku. Luud ja muud organismide säilinud osad ning nende vahele settinud muda kivistusid kivimi osadeks. Eesti paekivi sisaldab rohkesti mitmeid kivistisi. Neid uurides saadakse teada, missugused loomad kunagi meres on elanud. Paljude tuhandete aastate jooksul on maakoor liikunud ning rullinud ja painutanud kivimeid, tõstes kivistisi pinnase alumisest kihtidest ülemistesse. Päike, vihm ja tuul on kivimeid kulutanud ja kivistised on tulnud nähtavale.

Ammoniidid

Ammoniidid on väljasurnud peajalgsed limused, merelimuste – kalmaaride ja kaheksajalgsete – sugulased. Ammoniitide kojad on tavalisimaid kivistisi. 250 miljonit aastat tagasi oli ammoniite väga palju. Pisima ammoniidi läbimõõt on ainult 1 cm, suurimate läbimõõte 2,5 m. Ammoniidid surid välja ühel ajal dinosaurustega – u. 65 miljonit aastat tagasi.