Aleksis Kivi

(1834-1872)

 

Aleksis Kivi sündis Helsingi lähedal Nurmijärvi kihelkonnas Uusimaal. Esimest õpetust jagas talle külarätsepast isa kodus, hiljem õppis ta lisa rändkoolis. 1846. aastal pandi Kivi õppima Helsingi linnakooli, mis jäi tal kehva tervise ja rahapuuduse tõttu lõpetamata. Kivi jätkas iseseisvalt õpinguid – 1857. aastal sai temast Helsingi ülikooli keeleteaduskonna üliõpilane. Pärast ülikooli asus Kivi elama maale talurentnikust venna juurde, kus ta pühendus avalikust elust kõrvaletõmbununa loometööle. 1860. aastate lõpul halvenes kirjaniku tervis, ilmnenud vaimuhaigus osutus paraku ravimatuks. Selle ajaga jõudis ta kirjutada romaani ja luulekogu, kaks novelli ning kaksteist näidendit. Oma teostega pani ta aluse soome realistlikule proosa- ja draamakirjandusele. Näite- ja romaanikirjanikuna oli Kivi teerajaja, luules isepäine otsija.

Aleksis Kivi esiknäidend “Kullervo” (1864) põhineb soome rahvaeeposel “kalevala”. Tema tuntuim draamateos on komöödia “Nõmmekingsepad”, mille kirjutamisele kulus kirjanikul ligi seitse aastat. Näidendi tegevus keskendub ebaõnnestunud kihlusele. Peategelane Esko on rumal, kuid aus ja usaldav loodulaps, kelles on ühendatud nii koomiline kui ka traagiline. Esko on soome kirjanduse klassikaline tegelaskuju, temas on palju ehtsoomlaslikke.

  Kivi lüürika on nukratooniline, see väljendab isiklikke tundeid ja looduselamusi ning saatusetraagikat.

 

“Seitse venda”

Aleksis Kivi peateos, romaan “Seitse venda” ilmus 1870. aastal. Romaani ideed oli kirjanik kandnud mõttes alates 1850. aastate lõpust. Kivi kirjutas teose ainestiku läbi kolm korda, jõudes tervikliku tulemuseni, milles ta ei olnud nõus muutma lehekülge ega ridagi.

“Seitse venda” kujutab 19. sajandi esimese poole külaolustikku, selle tegevus toimub Lõuna-Hämes. Teose peategelaseks on seitse Häme venda, kelle igapäevaelu kaudu avab kirjanik soome talupoja loomuse ja elulaadi ning külakogukonna suhted. Kirjaniku kõige suurem õnnestumine seisneb teose peategelaste – seitsme venna – karakterite ja loomuomase käitumise kujutamises. Vendade iseloomud on erinevad ja mitmetahulised. Neist kõige riiakamaid ja karmimaidki iseloomustab soe süda ja õiglane meel. Õiglustunne on see, mis aitab vendi ka ühiskonnaga kohanemisel.

Erilist tähelepanu väärib kirjaniku oskus kujutada poeetiliselt vennakeste looduslähedast elulaadi. Kivi käsituses on Soome loodus ürgne ja vaheldusrikas. Niisama vaheldusrikas on teos oma kujutlusvõtetelt ja stiililt. Romaani sü˛eesse on põimitud rahvajutte ja –laulusid, rahva uskumusi ja huumorit; kord voogab teos eepiliselt, seejärel tulevad esile nukker-lüürilised alatoonid.

Romaani ilmudes võttis kriitika selle karmilt vastu, sedavõrd erinev, eriline ja teedrajav oli “Seitse venda”. Tänapäeval kuulub “Seitse venda” soome kirjanduse kullavaramusse.

 

 

KASUTATUD KIRJANDUS

Märt Hennoste – Kirjandus