RUDYARD KIPLING (1865-1936)
Joseph Rydyard Kipling sündis 30. detsembril 1865. aastal Bombays. Tema isa õpetas sealses kunstikoolis arhitektuuri ja skulptuuri ja oli hiljem Lahore´is muuseumikuraator. Jõukas ja haritud vanematekodus õppis Rudyard ka hindi keelt. Kuueaastaselt kolis ta Inglismaale. Kooliaeg möödus Portsmouthi ligidal Southseas ja 1878. aastal asus ta õppima sõjakooli Devonshire´is. Kehv silmanägemine ja halvad hinded tegid aga sõjaväelisele karjäärile lõpu. 1882. aastal läks Kipling Indiasse tagasi ja kirjutas Lahore´is ja Allahabadis ajalehtedele artikleid. Lisaks sellele tegeles ta algul luuletamisega, hiljem hakkas ilmuma ohtralt lühijutte. Kui ta 1880. aastatel taas Inglismaale läks, oli ta tänu nendele jutustustele seal juba kuulus. Tuntuimate hulka kuuluvad “Mees, kes tahtis olla kuningas” (1888) ja “Wee Willie Winkie” (1888). Eksootilised motiivid rahvapärane temaatika ja värvikad looduskirjeldused tekitasid huvi laias lugejaskonnas. Kiplingi luuletustes ilmnes tema poolehoid imperialismile, ta kiitis Briti sõdurite vahvust ja võitles inglise kultuuri leviku eest; näitena olgu toodud “The Charge of the Light Brigade” (1891), “Gunga Din” (1892), “The Whit Manś Burden” (1899), “The Ballad of East and West” ja “The Feamale of Species”. Aastatel 1889-1892 reisis Kipling Jaapanis, USA-s, Lõuna-Aafrikas, Uus-Meremaal ja Auatraalias. 1892. aastal abiellus ta ameeriklanna Caroline Starr Balestier´ga ja asus elama naise kodumaale Vermonti. Neil oli kolm last, üks tütar suri 1899. aastal, poeg langes 1915. aastal Esimeses maailmasõjas. Sel ajajärgul ilmusid “Džungliraamatu” esimene (1894) ja teine osa (1895). 1896. aastal kolis perekond Inglismaale. Kipling keeldus peaaegu kõigist autasudest, sealhulgas aunimetustest poet laureate, Teeneteordenist ja rüütliks löömisest. Rahvas pidas teda aga oma kirjanikuks ja tema Torquay majast sai turistide meelisobjekt, nii et kirjanik pidi Sussexisse kolima. Alates 1902. aastast oli tema elupaigaks Batemanś House Burwashi lähistel. Talved veetis Kipling Kaplinnas ja toetas Buuride sõja ajal Inglise sõdureid. Raamatuid “Stalky and Co.” (18999, kus ta kirjeldab oma kooliaega, ja “Kim” (1901) saatis suur menu. “Jutte väikestele lastele”(1902) ja “Haldjamäe vembumees” (1906) said ruttu lastekirjanduse klassikaks. 1907. aastal sai Kipling esimese inglasena Nobeli kirjanduspreemia. Pärast seda kirjanduslik produktiivsus langes. Aastatel 1922-1925 oli ta St. Andrews Ülikooli rektor Šotimaal. Talle omistati kümme audoktori tiitlit, lisaks Royal Society of Literature kuldmedal. Rudyard Kipling suri 18. jaanuaril 1936. aastal Londonis ja maeti Westminster Abbeysse. Aasta hiljem ilmus tema autobiograafia “Midagi endast”.
KASUTATUD KIRJANDUS
*B. Sichtermann, J. Scholl “Romaanid”
*Maailma kirjanikke
*EE köide 4